- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,34%303,14
- OMX Riga0,04%938,78
- OMX Tallinn0,4%2 001,92
- OMX Vilnius0,2%1 312,6
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,65%9 837,77
- Nikkei 2251,23%49 602,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,71
- OMX Baltic0,34%303,14
- OMX Riga0,04%938,78
- OMX Tallinn0,4%2 001,92
- OMX Vilnius0,2%1 312,6
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,65%9 837,77
- Nikkei 2251,23%49 602,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti nagu kodumajapidamine
Makromajandusteoo-ria väidab, et riik ei suuda majanduslikust kitsikusest pelgalt omal jõul välja rabelda. Eraisikute suurem säästmine mõjub nõudlusele kahjulikult ja suurendab töötust. Majandusaktiivsuse tõstmiseks tuleks kulutamist ja investeerimist pigem soodustada.
Näiteks rahapakkumise suurendamine usutakse olevat tõhus vahend nõudlust suurendada ja aeglast majandust elustada. Teisalt võib raskustesse sattunud perekond, majapidamine, kus kulutused ja sissetulekud pole tasakaalus, olukorra parandamiseks kärpida tarbimist, mille tulemusena sissetulekute ja kulutuste omavaheline jääk paraneb.
Majapidamise jaoks on rahal reaalne väärtus. Riigile tähendab raha paberitükki, millel on nominaalne väärtus. Majandusotsuseid võivad riik ja majapidamine langetada seega erinevail kaalutlusil. Majanduslikult raskel ajal tavatseb majapidamine kärpida kulutamist ja investeerimist, riik aga toimib makromajanduslikel põhjustel vastupidiselt.
Eesti sarnaneb paljuski pigem majapidamise kui makromajandusega. Esiteks on Eesti minetanud rahapoliitika. Teiseks ei riski Eesti riigieelarve tasakaaluga, suunamaks majandust kas siis kitsenduse või laienemise poole.
Seaduslikult valitud poliitikud muidugi otsustavad suveräänselt riigieelarve eraldiste üle, ent nad klammerduvad ustavalt tasakaalus eelarve külge.
Loetletu põhjal toimib Eesti kui riik pigem kohaliku omavalitsusena Euroopas.
Tegur, miks Eesti puhul on majapidamise võrdluse kasutamine kõige õigustatum, on ekspordi ja impordi suur osakaal riigi SKPs.
2007. aastal andis kaupade eksport enam kui poole ja kaupade import rohkem kui kaks kolmandikku SKPst. Teenuste ekspordi-impordi osa oli samuti väga kõrge. Ka majapidamises on väline rahavoog peamine. See, mida siin tarbitakse, ei ole siin toodetud; seda, mis siin toodetakse, ei tarbita siin.
Kui vaadelda Eestit majapidamisena, tuleb arvestada oluliste majandusse puutuvate järeldustega. Näiteks pole meil tarbimise kukkumise korral tarvis karta nii tugevat majanduslangust kui teistes riikides, ja seda seetõttu, et Eesti tarbimise vähenemine mõjutab üsna olulisel määral pigem teisi riike.
Kui eestlane peaks näiteks vähendama autode ostmist poole võrra, siis mõjutab see Eesti majandust tühisel määral.
Samasugune tarbijakäitumine aga Rootsis või Saksamaal vallandaks terves autotööstuses allakäigu, põhjustades töötust ja nõudluse langemist ka teistes majandusharudes. Eesti jaoks oleks tarbimise langemise mõju umbes sama, mis majapidamisele - see tugevdab otsekohe finantsseisu.
Hetkel kuum
Halb on see, et Eestis on poliitikutel kirjeldatu tõttu raskem majandust stimuleerida, kuna igasugune stimuleerimine läheb impordi kaudu kohalikust majandusest välja. Samamoodi on majapidamisel finantside parandamiseks mõttetu kasutada laenamise-kulutamise skeemi.
Oluline on, et Eesti on suurelt jaolt Euroopa Liidu sisene isereguleeriv majandusüksus. Toodete, kaupade, tööjõu ning kapitali nõudlus ja pakkumine pannakse põhiliselt paika väljaspool Eestit.
Eesti poliitikud saavad luua eeskirju ja määrusi, mis on pikemas perspektiivis riigile kasulikud, aga lühiajalise kogunõudluse ja -pakkumise mõjutamiseks ei saa nad ette võtta midagi olulist.
Seetõttu tuleb järeldada, et Eesti SKP üles-alla kõikumisel on kohalike poliitiliste otsustega väga vähe pistmist.
Seotud lood
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.
Enimloetud
Viimased uudised
“Näen Eesti aktsiatel veel 30protsendilist tõusuruumi, kui sõda peaks lõppema”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Näen Eesti aktsiatel veel 30protsendilist tõusuruumi, kui sõda peaks lõppema”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
