Vanemahüvitis langenud petturite meelevalda

Samal ajal käis mees aga tegelikult tööl edasi ning sai tööandjalt ametlikult tulumaksuvaba miinimumi ning ülejäänud palgast sularahas.

"See oli asjade kokkulangevus. Firmal ei läinud siis väga hästi ning maksude maksmata jätmine päästis olukorda natuke," seletab Teet, kui pärin, kas tööandjat oli vaja veenda.

Skeemi abil sai paar umbes 10 000 krooni lisaraha. "Enam me muidugi nii ei teeks," tunnistavad mõlemad siiralt.

Et taolisi ja sarnaseid võtteid kasutatakse, pole tegelikult mingi saladus. Nii sotsiaalministeerium kui ka maksu- ja tolliamet on asjadega kursis.

"Skeemi ärakasutamine ei ole meie hinnangul massiline probleem, üksikutel juhtudel seda ilmselt tehakse," ütleb ministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Uurides, mitu petujuhtumit talle teada on, põikleb Pall aga mingil põhjusel vastusest kõrvale ning lausub, et kui inimene on saanud seadusevastaselt suuremat hüvitist, nõutakse enammakstud hüvitis tagasi. Kas nii ka tehtud on, jääb samuti saladuseks.

Samas on viise, kuidas vanemahüvitist suurendada, lisaks eelpool mainitule veel, nagu selgus mitme teise lapsevanemaga suheldes. Nende kasutamine eeldab aga mitme teise inimese kaasamist, mida võiks ka grupiviisiliseks pettuseks pidada.

Näiteks saab kasutada skeemi, kus tööandja maksab mehe palvel tema teenitud palga naise nimele, mis tähendab, et naise pealt makstakse rohkem sotsiaalmaksu. See omakorda suurendab vanemahüvitist, kuigi reaalselt selle nimel rohkem tööd ei tehta.

Kui on aga hea tuttav või sõber, kel oma firma, võib lasta temal võtta näiteks tulevane ema fiktiivselt tööle ning tema pealt sotsiaalmaksu maksta, ilma et naine reaalselt ka tööd teeks. Makstud summa lisatakse naise põhitöökohast tulevale sotsiaalmaksule otsa ning arvutatakse selle võrra suurem emapalk.