Päästeplaani 700 miljardit – kui suur raha see on?

USA kosmoseagentuuri NASA 2009. aasta eelarve eest tuleb kosmosesse läkitada mitmeid missioone, hoida töös kosmoseteleskoope ja Marsil töötavaid roboteid. NASA avalike suhete ja meediaosakond on nii suur, et jätab suure osa Ameerika suurkorporatsioone häbisse. Kosmoseagentuuri aastaeelarve on 17,6 miljardit dollarit, ehk 2,5 protsenti päästeplaani summast.

USA rahvusliku teadusfondi aastaeelarve on 6,06 miljardit dollarit. Selle eest rahastatakse enam kui 1900 USA ülikoolis ja teadusasutuses teadusuuringuid väga paljudes valdkondades alates astronoomiast, keemiast ja lõpetades nanotehnoloogia ja materjaliteadustega.

Seega tuleb päästeplaani summa suurusest aru saamiseks vaadata palju suuremate kuluartiklite peale, näiteks USA kaitsekulutusi.

Alates 2003. aastast kuni 2009. rahandusaasta lõpuni on USA Kongress andnud heakskiidu Iraagis toimuvate operatsioonide rahastamiseks eraldada 606 miljardit dollarit. 2008. aasta USA kaitsekulutused on 481,4 miljardit dollarit.

USA sotsiaalvaldkonna eelarve on aastas 608 miljardit dollarit.

Paljud analüütikud on viidanud, et Wall Streeti päästeplaani kinnimaksmine jääb üksnes USA maksumaksja õlule.

USA rahvaarv on praegu umbes 305 miljonit. Igaüks peaks välja käima 2300 dollarit, et 700 miljardit kokku saaks. Kui iga ameeriklane, kaasaarvatud lapsed, maksaks päevas ühe dollari, kuluks summa tagasimaksmiseks üle kuue aasta.

Samas tundub 700 miljardit USA 9 triljoni dollari suuruse võlakoormaga võrreldes üsna väike summa. Iga ameeriklase kohta on võlg 31 642 dollarit.

Ameerikas enimteeniv pesapallur Alex Rodriguez, kelle aastateenistus on 28 miljonit dollarit, peaks selle raha tagasiteenimiseks üksinda rassima 25 000 aastat.

Äsja avaldas Forbes tänavuse rikkurite edetabeli. Selle nimekirja 400 esimest peaks pea kogu oma varanduse kokku panema (kokku on see 1,57 triljonit), et päästeplaan kinni maksta.