Koppel: hakkavad kehtima uued mängureeglid

„Väga oluline on aru saada, et maailm on muutunud: üks tsükkel või story on läbi ning adapteeruda tuleb olukorraga, kus riske hinnatakse vähemalt mõnda aega hoopis teistsuguste standardite järgi kui seni. Laenuressurss on kallis ja raskemini kättesaadav ning deflatsiooniline surve on globaalsel tasandil hoopis suurem tont kui inflatsioon,“ kommenteeris Koppel Ameerika finantsturu päästeplaani läbikukutamist ja sellega kaasnevaid mõjusid.

USA Kongressi otsuse tagamaid lahates ei saa Koppeli sõnul eeldada, et kõik otsused tulevadki ülehelikiirusel ning lähtuvad ainult pragmaatilistest argumentidest. Paraku näisid turud eile just seda eeldavat ning kui kõik ei läinud soovide kohaselt, reageeriti üldise ebakindluse jätkumisele suhteliselt jõuliselt.

„Mina pean siiski tõenäoliseks, et päästeplaan tehakse veel mõnevõrra ümber ning mingi meetmete kogum siiski ka vastu võetakse. Küsitav on paraku, millal ning millised arengud veel vahepeal toimuda võivad. See aga tekitab ebakindlust, ebakindlus aga väljendub turgudel läbi volatiilsuse,“ ütles Koppel.

Ta nentis, et turud ei armasta eriti olukordi, kus jäme ots on poliitikute käes, sest poliitiline protsess sageli kas reageerib kriitilistel momentidel liiga aeglaselt või lähtub pragmaatiliste kaalutluste asemel populistlikest või reaalpoliitilistest.

„Hetkel on oluline taastada finantssüsteemis usaldus ning tundub, et nii USAs kui Euroopas ollakse sellega poliitilisel tasandil vägagi aktiivselt tegelemas. Kui poliitikute tegevus on kiire ja edukas, saame olla tunnistajaks sellele, et rahaturud hakkavad jälle normaalse(ma)lt funktsioneerima,“ arvas Koppel. Olukorda arvestades on tema sõnul ülimalt tõenäoline, et baasintresse nii Ameerikas kui Euroopas hakkavad alla tulema.

Ameerika finantskriisi valguses on Koppeli sõnul pangandussektoris tõenäoline stsenaarium, et saab näha veel selliseid juhtumeid, kus mingi panga omanikeringi saab kuuluma riik või riigid. Ilmselt karmistub ka finantsturgude ja panganduse alane regulatsioon.

Kui Kongress peaks selle nädala jooksul siiski otsustama ette võtta päästeplaani päästmise, on Koppeli hinnangul praegu äärmiselt keeruline hinnata, kas ja kui palju viivitatud päevade jooksul tekkinud kahju plusspoolele pöörata suudetakse.

„Ka igapäevaselt nii riiklikul (USA) kui finantssektori tasandil riskide hindamisega tegelenud kahtlemata väga targad ja kogenud inimesed ei suutnud niivõrd mastaapset kriisi ette näha. Ja sellest, kas "tulekahju" on ka tegelikult kustutatud, saame me rääkida ilmselt alles mõne aja pärast,“ ütles Koppel.