Surmaeelsed kogemused: mis tegelikult juhtub?

Uues uurimisprojektis nimega AWARE uurivad arstid Euroopa ja Põhja-Ameerika haiglates olevaid patsiente, kes elavad üle südame seiskumise, kirjutas LiveScience.

"Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole surm tegelikult üks kindel hetk,” ütles uurimuse juht, Suurbritannia Southamptoni ülikooli teadlane Sam Parnia. „Tegemist on protsessiga, mis algab, kui südamelöögid peatuvad, kopsud lõpetavad töö ning ajutegevus hääbub – meditsiiniliselt nimetatakse sellist seisundit südameseisakuks. Bioloogilisest vaatepunktist on see sünonüümne kliinilise surmaga.”

Teadlased on surma defineerimise ning surmahetke kindlaksmääramisega hulga vaeva näinud. Nüüdseks peab enamik arste surma pigem protsessiks kui hetkesündmuseks. Inimene on surnud, kui ta ei hinga, tema süda ei löö ja tema ajutegevus lakkab.

"Südameseisaku korral esinevad kõik kolm surma kriteeriumi,” ütles Parnia. „Seejärel järgneb aeg, mis võib kesta mõnest sekundist tunni või rohkemani, mille jooksul meditsiiniliste pingutustega võib olla võimalik süda uuesti käima saada ja suremisprotsess tagasi pöörata. Inimeste kogemused südameseisaku ajal annavad meile ainulaadse võimaluse mõista, mida me tõenäoliselt suremise käigus kogeda võiksime.”

Eelnevates uurimustes on näidatud, et 10-20 protsenti südameseisakust toibunud inimestest kirjeldavad selget ja elavat mõttetegevust, arutlemist, mälestusi ja muud.

Ühes uurimuses leiti, et rahutunnet, eredat valgust ja kehaväliseid kogemusi kirjeldanud inimestel on tavaliselt olnud raskusi une ja ärkveloleku eristamisega igapäevaelus. Nii enne kui pärast surmaeelset kogemust on neil inimestel sageli ärkveloleku ajal REM-une (ehk unenägude une) sümptomid.

AWARE projekti teadlased tahavad välja selgitada, mis juhtub inimese ajuga ajal, mil keha hakkab ennast välja lülitama, kas südameseisaku ajal on võimalik näha või kuulda ning mis toimub kehaväliste kogemuste ajal.

AWARE uurimuse alustamisest teatati ÜRO rahvusvahelisel sümpoosionil 11. septembril.