Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: lapsetoetust pole kõigile vaja
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul pole
põhjendatud valimatult kõigile perekondadele 300kroonise lapsetoetuse
maksmine.
"Sotsiaalkulutuste osas me peaksime mitte vaatama praegu, minu hinnangul, nii palju seda, kuidas me saaksime neid summasid iga hinna eest suurendada, vaid eelkõige tuleks vaadata seda, kuidas neid kulutusi saaks võimalikult efektiivselt teha. Te tahate kindlasti näiteid. Me maksame lapsetoetust 300 krooni lapse kohta ühtlaselt kõigile lastele ja me kulutame niiviisi aastas 700 miljonit krooni. Ma olen veendunud selles, et 20% lapsi ei aita see 300 krooni kuus kuigivõrd, nendele oleks vaja märksa rohkem kui 300 krooni kuus, aga maksumaksja võimalused on piiratud. Ta ei ole võimeline rohkem maksma. Ehk nimetate, missuguseid makse me peaksime tõstma? Samas 4/5 inimestele ei ole see 300 krooni vajalik ega ka mingiks oluliseks abiks. Öelge, miks meie laps, ma mõtlen, minu ja minu abikaasa laps peaks saama lapsetoetust 300 krooni kuus? Kõigile maksumaksjatele, ka Riigikogu liikmetele on minu palk teada ja ka minu abikaasa palk on tublisti üle Eesti keskmise palga. Mis efektiivsusest saab kõneleda siis, kui riik lihtsalt kogub vaevaliselt maksuraha kokku ja siis külvab selle maksuraha ühtlase kihina lennukilt üle terve Eestimaa? Kulude efektiivsuse suurendamisega on meil veel vaja palju vaeva näha," ütles peaminister parlamendi liikmete küsimustele vastates.
Peaminister Andrus Ansip ütles täna
riigikogule eelarvet üle andes, et tuleva aasta vaieldamatu prioriteet on
haridus, südamerahu ja kindlustunnet võivad tunda ka pensionärid ja noored
pered, sest nii pensionide tõus kui ka vanemahüvitise maksmine jätkub endisel
viisil. Täidetud saavad ka Eesti riigi võetud kohustused kaitsekulude
tõstmisel.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.