Regionaalminister Siim Kiisler ei
kooskõlastanud rahandusministeeriumi esitatud hasartmängumaksu seaduse
muudatust, nimetades põhjendamatuks ja lubamatuks kava vähendada regionaalsete
investeeringutoetuste vahendeid.
„Kultuuriministri initsiatiivil alguse saanud eelnõu kohaselt väheneks regionaalsete investeeringutoetuste osakaal hasartmängumaksu laekumistest 12,7%-lt 10%-le. Selline muudatus on sisuliselt läbikaalumata ning oleks regionaalpoliitiliselt täiesti kohatu, minnes otseselt vastuollu eesmärgiga tagada Eesti tasakaalustatud areng. Teen rahandusministeeriumile ettepaneku eelnõu sellisel kujul tagasi võtta ja ümber vaadata,“ teatas Kiisler pressiteate vahendusel.
„Esitatud eelnõu toorust näitab asjaolu, et seda ei kooskõlastanud ka kultuuriminister Laine Jänes, ehkki just kultuuriministeerium tegi juunikuus ettepanekud hasartmängumaksu jaotuspõhimõtete muutmiseks,“ lisas minister.
Seotud lood
Ettevõtjad nimetavad järgmisel aastal ees
ootavaid maksumuudatusi otsesõnu valitsuse lolluseks ja töötukassa on tõsiselt
imestunud plaani üle tõsta töötuskindlustusmakset.
Hotelliärimees Tarmo Sumberg näeb
maksutõusu asemel efektiivsuse kasvatamise vajadust ja ta leiab, et riik peaks
üle vaatama oma investeeringud, sest ettevõtluses on nii, kui ikka kasumit ei
teeni, siis ei saa ka investeerida.
Endine lihatööstur ja nüüdne hotelliärimees
Aigar Pindmaa ütles, et tema kui ettevõtja ei saa suhtuda valitsuse
maksutõusukavasse positiivselt, sest iga maksutõus halvendab olukorda
ettevõttes.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler
tunnistab, et ainsaks haldusreformi piduriks on Reformierakond, kes on läbi
aastate takistanud omavalitsuste struktuuride ümberkorraldusi.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.