Ukraina ei saanud ELilt loodetud toetust

Gruusia sündmuste valguses lootis Ukraina president Viktor Juštšenko, et EL on ehk valmis Kiievile rohkem vastu tulema. Kohtumise lõppdokument räägib tihedamast poliitilisest ja majandusalasest koostööst, kuid sõnu, mis kinnitaksid Ukraina väljavaadet liikmesriigiks saada, tekstis ei ole.

„See on maksimum, mis me teha saime,“ tsiteerisid agentuurid Prantsusmaa presidenti Nicolas Sarkozyd.

„Me oleme kannatlikud,“ vastas Juštšenko ajakirjaniku küsimusele, kas Ukraina ikka veel loodab ühel päeval ELi liikmeks saada.

Jätkuvad veebruaris alanud ELi vabakaubandus- ja viisalihtsustuskõnelused Ukrainaga, mis loodetakse ühele poole saada 2009. aasta teiseks pooleks. Leping on küll nimetatud assotsiatsioonilepinguks, mis Balkani riikidele tähendab ka liikmelisuse lootust, kuid Ukrainale täna veel mitte.

ELi ja Ukraina kaubavahetus ulatus läinud aastal 34 miljardile dollarile – sellega on EL Ukraina olulisemaid kaubanduspartnereid. Ka mullu 29,5 miljardile dollarile küündinud välisinvesteeringutes on suurim Euroopa firmade osakaal.

Enne Ukraina ja ELi kohtumist kirjutas Briti leht Financial Times juhtkirjas, et EL võiks Ukrainale siiski liikmeks saamise perspektiivi anda. Ukraina vajab ELi rohkem kui NATOt, kirjutas FT ja sellel oleks ka rahva toetus. Selline käik ei oleks ilmselt kaitsnud Ukrainat võimalike provokatsioonide eest Venemaa poolt, kuid aidanuks kindlasti mobiliseerida kasvõi Ukraina enda kisklevaid poliitikuid ühise sihi nimel pingutama ja riigi huvisid oma huvidest kõrgemale seadma.