Loomake elas üle surmareisi kosmoses

Esimeses sellelaadses katses lasid teadlased loimuriteks nimetatavatel elukatel otseselt kokku puutuda avakosmose karmide tingimuste ja hävitavate kiirgustasemetega, viies loomad kosmoselaeval Maa orbiidile. Paljud neist jäid ellu, kirjutas LiveScience.

Loimurid on väikesed loomad, kelle kehapikkus ei ületa 1,5 millimeetrit. Nad elavad niisketel samblikel ja sammaldel. Kui nende elukeskkond kuivab, jäävad nad lihtsalt vee tagasitulekut ootama. Nad suudavad vastu panna ka kuumale, külmale ja kiirgusele.

Loimurid olid kosmoselaeva FOTON-M3 pardal, mille Euroopa kosmoseagentuur saatis teele 2007. aasta septembris. Loimuritel lasti kokku puutuda avakosmosega ning seejärel toodi nad tagasi Maale, kus neid põhjalikult uuriti.

Suur osa loomadest elas vaakumi ja kosmosekiirgusega kokkupuutumise üle. Ellujäänud olid peale oma reisi võimelised isegi paljunema. Kuidas nad sellega hakkama said, jääb teadlastele mõistatuseks.

Veepuudusel jäävad loimurid uinuvasse olekusse, mille korral nende keha tõmbub kokku ning ainevahetus peatub. Sellises surmasarnases olekus suudavad nad siiski säilitada oma rakkude struktuuri kuni vee tagasitulekuni.

UV-kiirgus on valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus, mis võib elusaid kudesid tõsiselt kahjustada. Lisaks võivad nad kahjustada ka rakkude geneetilist materjali, põhjustades näiteks nahavähki. Avakosmose kiirgust peetakse ka steriliseerivaks.

Tööd juhtinud Rootsi Kristianstadi ülikooli teadlase K. Ingemar Jonssoni hinnangul võis ellujäänud loimurite DNA siiski kahjustusi saada, kuid loomad tulid nende kahjustuste parandamisega kiiresti toime. Kui teadlased suudaksid mõista, kuidas nad seda tegid, oleks sellest kindlasti abi meditsiinile.

"Vähiraviks kasutava kiiritusteraapia viga on see, et kahjustatakse ka täiesti terveid rakke,” sõnas Jonsson. „Kui me suudaksime leida need molekulid, mis loimurite DNAd parandavad, võiksime aidata kaasa kiiritusteraapia ohutumaks muutmisele.”