Merkol läheb palgale enam kui teistel

Baltika palgasüsteemid on üles ehitatud suures osas tulemuspalkadele, mille suurus sõltub ettevõtte tulemustest. Järv ütles veel, et uute poodide avamisega kasvab tööjõukulu ka edaspidi. Keskmiste palkade hüppelist kasvu ta ette ei näe. "Mõningane surve on õmblejate ja müüjate palkadele," nentis Järv.

Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere kinnitas, et olulist muutust tööjõukulus pole ette näha, kuigi töötajate arv kindlasti igas divisjonis muutub. Tema sõnul ei ole palkade külmutamist kunagi arutatud ja ka edaspidi tahetakse maksta tööjõuturul konkurentsivõimelist palka.

Ühe töötaja kohta suurim tööjõukulu oli Balti riikides tegutseval Merko Ehitusel, mis on aastaga kasvanud ligi 13 protsenti, ulatudes 33 395 kroonini kuus. Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus märkis, et arvutus ei ole täpne, sest majandusaruandes on ära toodud kogu töötasu ning täiskohaga töötajate keskmine arv, aga kogu töötasu sisaldab ka vähem kui täistööajaga töötavate inimeste tasusid.

"Suure osa kontserni töötajate sissetulekust moodustab preemia ning kuna esimese poolaasta tulemused olid tavapärasest paremad, siis on igati loogiline, et kasvasid ka tööjõukulud," selgitas Lagus tasustamise põhimõtteid.

Teisena on kõige rohkem töötaja peale kulutanud samuti ehitusettevõte - Eesti Ehitus, makstes ühe töötaja kohta kuus 31 790 krooni. Firmas töötab umbes 500 inseneritehnilise haridusega inimest, mis on umbes 40 protsenti töötajaskonnast.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink tahtis rõhutada, et suurel määral mõjutavad ka Eesti Ehituse töötajate sissetulekuid tulemustasud. Vink märkis, et tööjõukulud sisaldavad kõiki tasusid koos kaasnevate maksude ja reservidega, mille ümberarvutus toimub reaalse info põhjal igakuiselt.

Vink näeb suuremaid tööjõukulude vähenemise võimalusi tulevikus eelkõige tulemustasude arvelt, kuna tihenev konkurents ning üha suurenev surve kasumlikkusele kasvab, kuid otsuseid palkade osas on tehtud traditsiooniliselt aasta viimastel kuudel. Samas jälgivad nad teraselt majanduses toimuvaid protsesse. "Kui osutub põhjendatuks, siis oleme valmis ka põhipalkade külmutamiseks 2009. aastaks," teatas Vink. Praegu erakorralisi ja mahukaid koondamisi ta ette ei näe, sest inimesed on normaalselt koormatud ning töö erinevatel ehitusobjektidel kulgeb tavapärast rada. Lisaks tõstaksid kampaaniakorras koondamised Vingi sõnul hüppeliselt just neidsamu tööjõukulusid. Seega püüavad nad pikemalt ette vaadata ja planeerida.

Kolmanda koha tööjõukuludes hõivas peagi börsilt lahkuv Saku Õlletehas, kes kulutas oma töötajale keskmiselt kuus 24 421 krooni.