Konkurentsiameti järelevalveosakonna
juhataja Juhan Põldroos kinnitas, et amet jälgib pingsalt ühisrindesse koondunud
piimatootjate ettevõtmisi, hinda dikteerida soovivate tootjate tegevust
kartelliks nimetada on aga liiga vara.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles: "Oleme meili teel ja telefonitsi suhelnud, seda nii tootjate kui meie initsiatiivil. Viimati kui suhtlesime, jäi mulle mulje, et nad ei tea täpselt veel isegi, mida teha tahavad. Tänaseks on asi hakanud vormi võtma, kuid praegu on veel raske sel teemal spekuleerida."
Konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna nõunik Esta Kurme rääkis, et koondumiseks peavad neilt loa taotlema vaid äriühingud. „Praegu vaatame läbi Paide ja Põlva piima asja,“ ütles ta, „luba on vaia äriühingute koondumiseks, aga siin nad (toorpiimatootjad – toim) loovad mingit muud juriidilist isikut.“
Põldroos tunnistas, et teoorias muidugi võimalik, et tootjad moodustavad juriidilise isiku, millele konkurentsiameti hammas peale ei hakka, kuid täpsemalt ei soostunud ta selgitama. „Liiga vara on midagi kartelliks nimetada või nimetamata jätta,“ ütles ta. „Täiesti võimalik, et oskame kuu aja pärast rohkem öelda, kui nad on otsustanud, mida teevad.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Piima omahind on hetkel 5 kr ja 5 senti, kuid kokkuostuhind valdavalt alla 4 krooni ja 50 senti kilost, seega teenivad tootjad kahjumit. Piimatööstused langetasid toorpiima kokkuostuhindu sel kevadel.
Seotud lood
Tartumaa põllumeeste liit teatas, et
teraviljakasvatuses toimus tänavu katastroof. 21% teraviljast on vihmade tõttu
juba hävinud, kartulist on pool ära mädanenud.
Hiljuti ühisrinde moodustanud
piimatootjad kaaluvad müügilepingute ülesütlemist ja toodangu suunamist
neid esindava uue juriidilise isiku kätte, mis võib haarata 73%
Eesti toorpiimast.
Advokaadibüroo Sorainen advokaat Ivar
Kurvits ütles kokkuostuhinnaga nurisevate piimatootjate tegevust kommenteerides,
et tootjate koostöö on tavapärane, kuid hinnakokkulepetest tuleks hoiduda.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.