Läti riigieelarves 15%ne defitsiit

Kui kõrvutada seda puuduolevat summat käesoleva aasta riigieelarvega, siis moodustab 820 miljonit latti tulubaasist 15%, kirjutab majandusleht Biznes Baltija.

„Sellist defitsiiti, mis on 5% SKPst, ei või mingil juhul lubada. See ületab kõik piirid ning oleks majandusele katastroof. Üle kahe aasta me sellise defitsiidiga vastu ei pea,“ ütles Parex Asset Management president Robert Idelsons.

Selline defitsiit tooks reitingute languse, mis omakorda tähendaks laenuraha kallinemist ja investorite pagemist.

„Kõige halvem suure defitsiidiga eelarve juures on see, et järgnevatel aastatel on väga raske seda defitsiiti vähendada. Kukume auku, millest väljapääsemiseks kulub aastat viis,“ ütles lehele SEB panga analüütik Andris Vilks.

NIi on ka Läti valitsuse peamine küsimus täna on – kust kokku hoida?

Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul on plaan 5% võrra ametnike arvu kärpida suures osas lõpule viidud. Kuid nagu kirjutab B B, on ametnike koondamine Lätis olnud seni pigem formaalne – ära on kaotatud täitmata töökohad. Majandusekspertide hinnangul on siin veel kokkuhoiuruumi küll.

Andris Vilksi sõnul saaks riigiaparaadi töö efektiivsemaks muutmisest kokku hoida ca 150 miljonit latti. Kuid 670 miljonit latti oleks ikka katmata. See on üle 3% SKPst.

Nii Idelsons kui Vilks leiavad, et riigieelarve augu lappimiseks ei peaks valitsus makse tõstma. Vilksi sõnul on praegu oluline ergutada eraettevõtlust ning targalt kasutada Euroopa Liidu abirahasid.

Lahendustega on kiire - tuleva aasta riigieelarve eelnõu peaks parlamenti jõudma novembris.