Rehe: prognoositud majanduskasv on liiga optimistlik

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ootab Eesti majandust järgmisel aastal 2,6 protsendiline kasv ning inflatsiooni alanemine 6 protsendini.

Rehe hinnangul on rahandusministeeriumi majandusprognoos jätkuvalt liiga optimistlik ning kasvu asemel ennustab Sampo Panga juht Eesti majandusele pigem kohandumisperioodi.

Järgneb Aivar Rehe kommentaar.

On läbi kõlanud hinnang, et 2009 on kasvuaasta. Ma oleksin siin ettevaatlikum. Ma hindaksin 2009. aasta siiski kohandumise aastaks, mis tähendab seda, et tegelikult selle aja jooksul kujuneb välja majandusliku liikumise baas tingimustes, kus sisetarbimisele orienteeritud arengud on nö põhjast läbi käinud ning tööstuse ja ekspordi osas on toimunud vajalikud ümberkorraldused. Kasvu ma näeksin 2010. aastal, mida ka rahandusministeeriumi prognoosis on kirjeldatud.

Numbreid ja hetkeolukorda vaadates tundub mulle prognoositud majanduskasv natuke liiga optimistlik. Ma oleksin kriitilisem, sest kui majanduskasvu nähakse rahulikumates numbrites, on kõik osapooled ettevaatlikumad tulubaasi kujundamisel ning kulutamissoovid oleks väiksemad. Jälgides tulude ja kulude tasakaalu, näitab sõna „kasv“ liigset julgust ja optimismi, et me 2009. aastal sellest keerulisest olukorrast väljuda suudame. Pigem me siiski kohandume. Kui jagada aasta kaheks, siis esimene poolaasta tuleb negatiivsem ja teine poolaasta peaks näitama seda, et me oleme jõudmas sellest nö purgist välja.

Mis inflatsiooni alanemisse puutub, siis ma mõtlen sellele numbrile küll kaasa, kuid inflatsiooni alanemine 6-e protsendile ehk pea kaks korda tänastelt tasemetelt on suhteliselt julge nägemus. Me oleme ikkagi seotud välismaailmaga ja välisturul toimuvaga. Paraku on inflatsioon tihedalt seotud energiakandjate ja toidukaupade hinnadünaamikaga ning selle mõjudega maailmas. Seal on tugev surve hinnatõusule. Inflatsioon kindlasti alaneb, aga ma oleksin numbrites jällegi ettevaatlikum – 6 protsenti on selline väga kiire languse nägemus, ma arvan, et see jääb kõrgemaks.

Mis puudutab valitsuskoalitsiooni programme maksumuudatuse paketiga, siis koalitsioon võiks olla julgem nende põhimõtete ümbervaatamisel – ei pea liikuma ainult paari aasta taguste koalitsiooni põhimõtete järgi. Majandusolukord on muutunud ja piisavalt tõsine. Me peaksime olema kriitilisemad tulude alandamise otsustes. Me teame, et väga raske on otsustada mõnede maksumäärade tõusu, selle mõjud majandusele on väga raskesti prognoositavad. Praegu me oleme seisus, kus me alles hakkame saama esimesi signaale jõulisest aktsiiside tõusust, see hakkab väljenduma alles paari kuu pärast ja me loodame, et see läheb selles suunas nagu on oodatud, kuid võib minna ka teisiti. See mõjub reaalselt tulubaasile ning võib mõjutada ka kuluotsuseid. Rõhutatud konservatiivsus oleks õige joon nii 2009 kui ka 2010.

Tuleks vaadata väga kriitiliselt lähiminevikku – peab väga ettevaatlik olema prognoosides ning nendest tulenevates eelarvetes. 2007 me sisenesime suhteliselt aktiivsete numbritega majandusse, võtsime eelarve vastu, möödus kaks-kolm kuud ning tõdesime, et majandusnumbrid olid hoopis teised. See on mõneti hoiaku ja uskumuse küsimus. Praegu peaks olema kriitilisem.