ITK-haridus Eesti edulooks

Langenud majanduskasv viib mõtted tahes-tahtmatult praeguseks soikunud Eesti Nokia radadele. Millisel valdkonnal oleks potentsiaali kujuneda Eesti edulooks?

Esiteks, see peab olema aktsepteeritud majanduse ja ühiskonna mõjutajana nii rahvuslikult kui ka rahvusvaheliselt. Teiseks, Eestil peab olema selles valdkonnas rahvusvaheliselt hea renomee ning ka saavutusi ette näidata. Kolmandaks, valdkonna arendus olgu Eestile jõukohane. Neljandaks, valdkonna arenduseks peab olema rahva ja riigivalitsejate toetus. Viiendaks, valdkond ei tohiks olla ühegi teise riigi edulugu.

Neid nõudeid rahuldavaks valdkonnaks sobiks suurepäraselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alane haridus. See ei puuduta ainult IKT-spetsialistide, vaid mis tahes valdkonna spetsialistide koolitust.

Euroopa Liidu sisemajanduse tootlikkuse kasvust tuleneb ligi 40% IKT vahenditest, samas on Eesti tootlikkuselt Euroopa Liidus üks viimastest, ELi keskmisest tasemest napilt üle 50%.

Eesti renomee on sel alal alates Tiigrihüppe käivitamisest 1997. aastal pidevalt häid impulsse saanud, Eesti mudel on võetud aluseks mitme riigi (näiteks Gruusia ja Moldova) IKT-hariduse arendamisel. Erinevalt IKT-valdkonna arendamisest, mis nõuaks tohutuid inim- ja materiaalseid ressursse, on IKT-hariduse edendamine hoopis vähem ressursinõudlik; vahendid, mille maht oleks võrdne vaid 2%-ga järgmise struktuurifondide raames Eestile eraldatavatest vahenditest, võimaldaks IKT-hariduse tõsta Eestis kvalitatiivselt uuele tasemele ning teha see rahvusvaheliselt nähtavaks ja ihaldatavaks. Arvestades e-teenuste kasutamise ulatust ning kogemust, tundub ka üldrahvaliku ja riigi tippjuhtkonna toetus olevat reaalne.

IKT-hariduse edendamine on päevakohane just praegu. Esiteks, e-teenused ei tunne riigipiire, neil on praktiliselt piiramatu ekspordipotentsiaal. Kuni sel turul on veel ruumi, on seal võimalik ka võtmepositsioone võtta (Skype ja Playtech!). Teiseks, IKT-l on tohutu potentsiaal elupideva õppe ning isiksuse arenduse vahendina.

Eesti majandus vajaks ümberstruktureerimist, elupideva õppe suhteline maht Eestis on 3-4 korda väiksem kui Soomes ja Rootsis. Kolmandaks, rahvusvaheline IKT-haridus on suhteliselt konservatiivne ning pole piisavalt kohandunud üha kiireneva globaliseerumise ja IKT rolli teisenemisega ühiskonnas. IKT-valdkonna arendamine on muutunud "patsiga poiste" pärusmaast sisuliselt interdistsiplinaarseks. Tõeline edu eeldab psühholoogide, pedagoogide, kultuuriteoreetikute, kunstnike ja teiste spetsialistide kaasamist. Mis ehk kõige olulisem, Vaata Maailma projekt näitas, et ka Eesti ettevõtted on valmis IKT-haridusse panustama.

Üks võimalus ettepanekut realiseerida oleks käivitada riiklik programm. Tiigrihüppe SA ja EITSA on tänuväärselt toetanud IKT-haridusega seonduvaid üksiktegevusi, kuid valdkonna süsteemne arendamine nõuab pikaajalisemaid instrumente.

Seni on Tiigrihüppe Sihtasutus, Vaata Maailma Sihtasutus, erafirmad ja kõrgkoolid IKT-haridust arendades tegutsenud koordineeriva katusorganisatsioonita. Samas näitab EITSA kogemus e-õppes, et eri õppeasutuste koostöö on võimalik ja hädavajalik. Riiklik programm aitaks koondada ressursse ja saavutada Eesti IKT-hariduses sünergiat.

IKT-hariduse riiklik programm oleks Eesti edu seisukohalt vähemalt sama mõjus ning kindlustaks veelgi Eesti kui eesrindliku infoühiskonna edendaja renomeed.