- OMX Baltic−0,17%317,63
- OMX Riga1,11%1 008,09
- OMX Tallinn−0,17%2 250,58
- OMX Vilnius0,32%1 491,09
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 300,00%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,37%10 822,9
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,17%317,63
- OMX Riga1,11%1 008,09
- OMX Tallinn−0,17%2 250,58
- OMX Vilnius0,32%1 491,09
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 300,00%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,37%10 822,9
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Halvasti hoitud maja reedab halb lõhn ja parketipraod
Haabersti Maja kinnisvarahindaja Aleksander Weissi sõnul on kivimajale isegi kasulik, kui ta aasta-paar tühjalt seisab. Seda juhul, kui tegu on lahtiste avade ja viimistluseta karbiga, millel katus peal. "Vanasti ehitati maju ju mitu aastat, tuul puhus aknaaukudest läbi ja kuivatas maja hästi ära, pärast oli väga hea hakata viimistlust tegema," rääkis Weiss.
Samal arvamusel oli OÜ Ehitusekspert peaekspert Lembit Sõmer - kui majal on katus peal, las seisab. "Tuul ulub läbi ja mingit mädanemist ei toimu," arvas Sõmer.
Tema kolleeg Eduard Sepp ehitusekspertiisibüroost Esten OÜ soovitas siiski ukse- ja aknaavad kinni panna. Muidu võib tormiga lund sisse tuisata, see sulab ja omakorda jäätub. Jää ja vesi võivad maja kahjustada, põhjendas Sepp.
Eksperdid olid ühel meelel, et kui seisma jääb valmis maja, kus on juba ka viimistlus tehtud, siis on lugu kehvem - peaks kütma, et viimistlus ei saaks kannatada, kanalisatsisoon tuleks tühjaks teha.
Lembit Sõmer ütles, et maja säilitamiseks tuleks seal sees hoida temperatuuri vähemalt +10 kraadi ning väike õhuvahetus peaks ka toimuma. Kui ventilatsioonisüsteeme pole majja sisse ehitatud, tuleks hoida aknad veidi avatuna. Meie sügised ja talved on aga tihti märjad ja kui õhuniiskus tõuseb üle 70%, tuleks viimistlusega maja kütta juba soojemaks kui +10 kraadi, hoiatas Sõmer. Muidu hakkab maja hallitama.
Kui on tegemist keskküttega majaga, tuleks vesi torudest välja lasta. Muidu võivad torud lõhki külmuda.
Sõmeri hinnangul satuvad keerulisse olukorda nende kortermajade arendajad, kus on suures majas paar korterit müüdud. "Seal oleks ilmselt mõttekas majas keskküte välja lülitada ja maksta nende paari korteri elanikele elektriga kütmise eest," arutles Sõmer, lisades, et majale tervikuna oleks selline teguviis katastroof, sest viimistlus rikneb.
Seda, et Eesti kliimas jäetaks majakarp katuseta ületalve seisma, ei kujutanud eksperdid eriti ettegi. Kui on juba seinad üles laotud, soovitas Sõmer arendajatel igal juhul veel katuse ehitusse ka investeerida.
Müümata majade eest hoolitsemine nõuab niigi raskustes arendajatelt veel lisakulutusi. Eduard Sepp pakkus, et arendajal läheb tühja maja ületalve pidamine maksma vähemalt ühe kolmandiku maja tavalistest ekspluatatsioonikuludest, kui seal elanikud sees elaks.
"Müümata majadesse võiks üürilised sisse võtta, kasvõi tasuta ja musta põranda peale," soovitas Lembit Sõmer.
Kui tulevikus kinnisvaraturg jälle elavneb, jõuavad müüki ka need majad, mis praegu asjatult elanikke ootavad. Iseenesest pole vahepealne seismine probleem. "Kui neid maju on säilitatud õigel režiimil, siis pole midagi hullu," julgustas Eduard Sepp tulevasi koduostjaid, lisades, et tükk aega valmis olnud maja vahepealne ajalugu tuleks hoolega välja uurida, soovitavalt koos asjatundjaga.
Hetkel kuum
Tundemärkideks, millest saab järeldada, et maja on vahepeal olnud hooldamata, on külmast ja niiskusest tekkinud viimistluskahjustused.
Kõige reetlikumad on ülemäära suured parketivahed või on parkett sootuks üles kummunud. Kui aga majas on eriline "vana maja lõhn", siis on targem kohe uksel ots ringi pöörata.
Ühe lisagarantii tulevastele kinnisvaraostjatele, et maja on kinnisvaraturu madalseisu aastatel korralikult hoitud, annab suure kinnisvaraarendaja olemasolu.
Nii näiteks kuulub Rae vallas Uuesalu elurajooni arendav IBE Estonia OÜ Soome EKE-Yhtiöt kontserni. Arendaja kava kohaselt olid Uuesalu sada korteriomandit mõeldud müügiks viie aasta jooksul kohe algusest peale.
Sarjast "Naabrist parem" tuttavaks saanud Rootsiküla arendusel hoiab silma peal ehitusfirma Celander projektijuht Priit Otti. Tema sõnul hoolitseb küla väliste kanalisatsioonitrasside eest selle haldaja, kelleks Rootsikülas on ELVESO. Sisemise kanalisatsiooniga pole suurt midagi teha vaja, sest kui seda ei kasutata, siis pole ummistuse ohtu ka, rääkis Otti.
Ainus probleem, mis võib tekkida, on see, et põrandatrapid kuivavad ära ning hakkavad haisema. Selle vastu võiks aeg-ajalt haisuluku uuesti veega täita. Suurema elurajooni valvamine läheb arendajale kokkuvõttes vähem maksma, kui mõne üksiku maja valvamine väikesele arendajale. Otti sõnul võib suure arenduse puhul mehitatud valve olla isegi odavam kui signalisatsioon.
Igasugused ahvatlused majades sees ja juures soovitas Otti silmade alt ära peita, et ei tekiks kellelgi liigset huvi. Aeg ajalt peaks ka majas sees keegi kontrollimas käima, kas küte ja ventilatsioon töötavad ja elekter sees.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele