Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lang: Vanemahüvitis peaks jääma pühaks
Eile Reformierakonna suvepäevadel esinedes
tõstis justiitsminister Rein Lang riigieelarve kärbete erinevaid võimalusi
kommenteerides teistest kõrgemale vanemahüvitise.
„Mina jätaksin ühe asja pühaks, mida ma ei lubaks mingil juhul puudutada ja see on vanemahüvitis,” ütles ta seitsmesajale reformierakondlasele.
„See ei ole sotsiaaltoetus, vaid demograafiline instrument. Kui me olime viis aastat tagasi kurvas seisus, siis täna on pilt parem. Ja vanemahüvitise kunagised vastased on kas meelt muutunud või ütlevad jonnakalt, et oodake kaks aastat veel. Meie lapsevanematele ja Eesti riigile on vaja vanemahüvitist,” rõhutas Lang.
Kuigi majanduseksperdid rõhutavad, et
järjekordse negatiivse lisaeelarve puhul ei tohi olla enam ühtki valdkonda, mida
kokkuhoiust säästa, on peaminister Andrus Ansip jätkuvalt seisukohal, et
vanemahüvitis ei ole koht, kust kärpida.
Justiitsministeerium ei pea
rahandusminister Ivari Padari poolt järgmiseks aastaks ette antud 1 701,48
miljoni krooni suurust piirsummat reaalseks ning küsib 235,82 miljonit krooni
lisaraha.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.