Majandusministeerium saatis lähtuvalt
rahandusministeeriumi 2009. aastaks ette antud eelarve piirsummast Eesti Postile
päringu, kuidas kojukande toetuse kadumine maakonnalehtede kojukande hinnale
mõjuks.
„Oleme rahandusministeeriumile saatnud kirja, kus me panime kirja kõik probleemsed kohad, et jääda piirsummasse. Meie arvates on see toetus vajalik, kuid kõik sõltub eelarve läbirääkimistest, fakt on see, et kokku tuleb hoida,“ selgitas tekkinud olukorda majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Gea Otsa.
„See puudutab maakonnalehti, sest nende lugejad asuvad hajustatult, nende kojukanne teeb hinna kalliks,“ märkis Otsa.
"Tõsi on see, et kui me lähtuksime rahandusministeeriumi ette antud piirsummast 2009. aastaks, siis lisaks paljudele muudele asjadele ei oleks enam võimalik toetada ka kojukannet. Aga praegu alles eelarveläbirääkimised käivad," lisas Otsa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium palus Eesti Postilt analüüsi selle kohta, et kui kojukande toetus, mis on ca 20 miljonit krooni, peaks ära kaduma, kuidas see kojukande hinnale mõjuks. Analüüsi oodatakse uueks nädalaks.
Seotud lood
Saare maakonna päevalehe Meie Maa
majandusjuhi Priit Rauniste sõnul oleks kojukandetoetusest ilma jäämine
maakonnalehtedele suureks hoobiks, mõnele võib-olla isegi surmahoobiks.
Kojukandetoetuse kadumine tekitaks Pärnu
Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma sõnul olulisi kulutusi, mistõttu nad selle
üle eriti rõõmsad ei oleks.
Rapla maakondliku ajalehe Nädaline
peatoimetaja Tõnis Tõnissoni sõnul peaks kojukandetoetuse ära jätmise korral
piirama ka kohalikele omavalitsustele kuuluvate ajalehtede reklaami müügi
võimalusi.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni
sõnul silus riigidotatsioon siiani maapiirkondades kallimat lehehinda.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.