Linnupesa kõrval kõrgub Veekuubik

Üks maailma kuulsamaid ja rikkamaid arhitektiduosid, šveitslased Jacques Herzog ja Pierre de Meuron rajas Linnupesana tuntud olümpiastaadioni, mille ehituse hinnaks nimetatakse 4,5 miljardit krooni. Kõrvutame seda meie ühe kallima ehitise Kumuga, mille hinnaks kujunes 740 miljonit krooni. Linnupesa ehituseks kasutati 36 kilomeetrit teraslatte, mille kogumass läheneb 50 000 tonnile.

Linnupesa hakati ehitama 2004. aastal, see pidurdus, kui Prantsusmaal kukkus kokku Pariisi rahvusvahelise lennujaama samasuguse konstruktsiooniga terminal. Väidetavalt hukkus staadioni ehitamisel kümme ehitajat. Pekingi linnavõimude sõnul juhtus staadionil vaid kaks surma, üks raskete ja kolm kergete vigastustega lõppenud õnnetust.

Olümpiastaadioni projektijuht Li Xinggang ütles, et kuigi staadion valmis viimasena, on ta selgelt parim ehitis. "Sa kujutad end ette sportlasena, seistes areeni keskel, saades paitusi tuhandetelt silmapaaridelt," kirjeldas Li.

Olümpiastaadioni vahetus läheduses paikneb teinegi äärmiselt neurootiline ehitis, veemulle meenutava ilmega veespordikeskus, mida tuntakse kui Veekuubikut. Selle ehituseks kulus samuti neli aastat ja see läks maksma 2 miljardit krooni. Ehitusloogika ja valgustus on samasugune kui Müncheni Allianzi staadionil.

Veekuubikusse mahub umbes 17 000 pealtvaatajat, seal on kolm täispikka basseini allpool maapinda. Ehitis on väga ökoloogiline: see koosneb metallkarkassist ja teflonilaadsest plastist, mis päikesevalgust läbi lastes toodab sooja ning valgust, langetades hoone energiavajadust 30% võrra.

"Ma olen liigutatud ja õnnelik," sõnas kuubiku avamisel selle riikliku omanikfirma juht Li Aiqing ja lisas, et projekt oli konstruktsioonilt ambitsioonikas ja raske ehitada.

Arhitekt Meelis Press ütles, et enim tipparhitektuuri tekibki just arengumaades, kus riik ja raha on nagu paisu tagant lahti lastud ning võetakse vastu radikaalseid otsuseid.

"Arengumaades on esindusobjektide defitsiit. Mastaabid on suured ja vaimustus meeletu, raha palju. Enamik maailma tippe ongi kolinud arengumaadesse. Venemaal on praegu sama teema," sõnas Press.

Press lisas, et alternatiivsetele arhitektidele nagu Rem Koolhaasile, Jacques Herzogile ja Pierre de Meuronile antakse just Aasias vabamad käed. "Euroopas sünnib täna vähem tipparhitektuuri ja suured mehed on kõik Hongkongi ümber kolinud. Kohutavalt radikaalsed mehed ja majad. Need mehed on staarid nagu Madonna: kõrgelt tasustatud ja väga nõutud," rääkis Press.