• OMX Baltic−0,16%317,26
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,18%2 249,07
  • OMX Vilnius−0,38%1 496,66
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−0,31%10 656,9
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,16%317,26
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,18%2 249,07
  • OMX Vilnius−0,38%1 496,66
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−0,31%10 656,9
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Praegu, kui ma seda kirjutan, peab Venemaa sõda minu kodumaa vastu.
Reedel ületasid sajad Vene tankid Gruusi piiri ning Vene lennukid pommitasid Gruusia lennujaamu, sõjaväebaase, sadamaid ja turge. Paljud on surnud, veel enamad haavatud. See sissetung, mis meenutab Afganistani 1979. ja Praha kevadet 1968. aastal, ähvardab lõhkuda rahvusvahelise julgeolekusüsteemi stabiilsuse.
Milleks see sõda? Nii küsib minu rahvas. Gruusia pole seda sõda alustanud ega valinud.
Selle sõja kavandas Kreml. Juba varem tänavu püüdis Venemaa Gruusiat provotseerida, sisuliselt annekteerides Abhaasia, ühe meie separatistlikest aladest. Kui me vastasime vaoshoitult, viis Moskva võitluse Lõuna-Osseetiasse.
Kui Euroopa laiendas oma julgeolekuinstitutsioone Musta mereni, pöördus minu valitsus Lääne rahvaste, eelkõige aga Euroopa valitsuste ja organisatsioonide poole palvega võtta endale juhtroll meie separatistlike konfliktide lahendamisel. Igasuguse lahenduse võtmeks on pea kaks aastakümmet tagasi loodud ning Venemaa mõjualuste rahuvalve- ja vahendusstruktuuride asendamine tõelise rahvusvahelise pingutusega.
Ent Euroopa hoidis distantsi ja, nagu võiski arvata, eskaleeris Venemaa provokatsioone. Meie sõbrad Euroopas soovitasid säilitada vaoshoitust ning loota diplomaatiale. Me järgisime nende nõuandeid ning astusime järgmise sammu, pakkudes üha uusi ideid konfliktide lahenduseks. Veel sel kevadel pakkusime separatistide juhtidele laiaulatuslikku autonoomiat, rahvusvahelisi garantiisid ja ulatuslikku esindust meie valitsuses.
Meie rahupakkumised lükati tagasi. Moskva soovis sõda. Aprillis hakkas Venemaa käsitlema Gruusia piirkondi Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat kui Vene provintse. Taas palusid me sõbrad Läänes meil rahulikuks jääda - ja nii me tegimegi. Ent rahuvalve varjus saatis Venemaa Abhaasiasse langevarjureid ja raskekahurväge. Korduvad provokatsioonid püüdsid tuua Gruusia sõja lävele.
Kui see ei õnnestunud, pööras Kreml oma tähelepanu Lõuna-Osseetiale, käskides oma sealsetel käsilastel tihendada rünnakuid Gruusia positsioonidele. Minu valitsus vastas ühepoolse relvarahuga; separatistid hakkasid ründama rahulikke elanikke ja Vene tankid tungisid üle Gruusia piiri. Meil polnud muud valikut kui kaitsta oma elanikkonda ja taastada põhiseaduslik kord. Moskva kasutas seda ettekäändena täiemahuliseks sõjaliseks sissetungiks Gruusiasse.
Viimastel päevadel on Venemaa rünnanud Gruusiat kõigi vahenditega. Vene tankid on voolanud Lõuna-Osseetiasse. Vene lennukid on pommitanud mitte üksnes Gruusia sõjaväebaase, vaid ka tsiviilelanikke ja majanduslikku infrastruktuuri, sealhulgas hävitanud Phothi sadama Musta mere rannikul. Venemaa Musta mere laevastik koguneb nüüd meie rannikule ja Abhaasias toimub täiendav pealetung.
Mis on selles sõjas panusteks?
Ennekõike on kaalul minu kodumaa tulevik. Gruusia rahvas on ütelnud selgel valjul häälel, et nad näevad oma tulevikku Euroopas. Gruusia on muistne Euroopa rahvas, seotud Euroopaga ühise kultuuri, tsivilisatsiooni ja väärtuste kaudu. Jaanuaris hääletasid kolm neljast Gruusia elanikust referendumil NATOsse kuulumise poolt. Nende eesmärkide üle ei kaubelda; nüüd maksame me täit hinda oma demokraatlike püüdluste eest.
Teiseks on kaalul Venemaa tulevik. Kas selline Venemaa, mis peab agressiivseid sõdu oma naabritega, võib olla Euroopa jaoks partner? On selge, et Venemaa praegune juhtkond püüab taastada neokolonialistlikul kujul oma võimu kõigi territooriumide üle, mida Moskva on kunagi valitsenud.
Kui Gruusia langeb, tähendab see ka Lääne langemist kogu endises Nõukogude Liidus ja kaugemalgi. Meie naaberriikide juhid - olgu siis Ukrainas, teistes Kaukaasia riikides või Kesk-Aasias - peavad mõtlema, kas vabaduse ja iseseisvuse hind pole ehk tõesti liiga kõrge.
Mihheil Saakašvili arvamuslugu on tõlgitud Wall Street Journalist väljaandja loal.
Copyright © 2008 Dow Jones Company.All rights reserved.

Seotud lood

Uudised
  • 14.08.08, 14:54
Paet: jutud Saakašvili vaimsetest häiretest on labane propaganda
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on jutud Mihheil Saakašvili psüühilistest häiretest Vene poole labane ja lame propaganda.
Uudised
  • 13.08.08, 12:22
Venemaa ja Gruusia leppisid vaherahuga
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on Venemaa ja Gruusiaga läbirääkimistel jõudnud nii kaugele, et mõlemad pooled on nõustunud vaherahuga.
Uudised
  • 13.08.08, 09:09
Enamik venelasi toetab sõda Gruusiaga
53% Venemaa elanikest toetab Vene vägede saatmist Lõuna-Osseetiasse, vastu on 36%, selgus Levada uuringukeskuse küsitlusest.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 12:20
Civinity kaasab võlakirjadega kuni 8 miljonit eurot ja siseneb Stelli ostuga Eesti turule
Märkimisperiood kestab 20. novembrini
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele