Üleilmne panganduskriis venib pikaks

Peksa on kriisist saanud iseäranis tugevasti USA ja Lääne-Euroopa pangad. Pangad on oma tegevuses olnud keskendunud mahtude kasvatamisele, hoides kapitali minimaalsena, et aktsionäre rõõmustada kõrge efektiivsusega. Raskemateks aegadeks on aga pankadel vähe rasva. Pangad püüavad võimendust maha võtta, mille tagajärjeks oleks bilansimahu kahanemine. Laene eriti välja anda ei taheta, kuna kundede hoiuste maht on väiksem väljastatud laenude mahust. Juurde vajatav raha leiti varem rahaturult ja võlakirju välja lastes, kuid sellel turul valitseb ikka usaldamatus ja sellega kindlalt enam arvestada ei saa. Seetõttu tuleb lasta laenudel lõppeda.

Samal ajal on pangad aktiivselt tugevdanud kapitaliseeritust. Õigem oleks küll öelda, et on otsitud omakapitali, millega tasaarveldada mahakandmised. UBSi analüütikud kirjutasid hiljutises analüüsis, et börsil olevad pangad on krediidituru kahjumeid maha kantud umbes 275 miljardi dollari ulatuses. Selle aasta lõpuks oodatakse veel umbes 80 miljardi dollari ulatuses kahjude kandmist, siis on suurem osa provisjoneeritud.

Pangad on mullu suvest saati kaasanud kapitali 265 miljardi dollari ulatuses. UBSi analüütikute hinnangul on pankadel vajaka veel umbes 75 miljardit dollarit, mis jaguneks enam-vähem võrdselt USA ja Euroopa pankade vahel. Uue kapitali leidmine hakkab prognoosi põhjal oluliselt raskemaks muutuma, kuna peaaegu kõigi seni välja lastud aktsiatega kaubeldakse praegu emissioonihinnast madalamal. Mitu korda investorid ikka sama reha peale astuvad?

UBSi analüütikud ei välista, et pikemaks ajaks kestma jääva USA või globaalse majandussurutise korral pikeneb käimasoleva panganduskriisi kestvus. Sellisel puhul võib kriisi süvenedes või hoiustajate pangast raha väljavõtmise paanika leviku korral toimuda hoiuste tagamise summade tõstmine. Riik võib ka sekkuda, luues eraldi valduskompaniid, kuhu pangad saavad oma varasid võlakirjade vastu müüa. Sellisel juhul ei tule väärtuse langusest täiendavaid kahjusid.