Karadzic anti Haagi tribunalile üle

Karadzici vastu on 11 süüdistust genotsiidis, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjaseaduste rikkumises. Süüdistused puudutavad 1992–1995 Bosnia-Hertsegoviinas toimunud sõja aega, kui Karadzic oli eralduda sooviva Serbia president, kirjutas CNN. Sõjakuritegude tribunal süüdistab Karadzicit tuhandete inimeste surma põhjustamises Bosnia sõja ajal.

Serbia võimud pidasid Karadzici kinni 21. juulil Belgradis lõpetades sellega 13 aastat kestnud otsingud. Selle aja jooksul oli otsitav endale kasvatanud pika valge habeme ning töötas alternatiivmeditsiini spetsialistina.

Kunagine psühhiaatri ja luuletaja Karadzici pooldajad ja fanaatiliselt rahvuslikud parteid korraldasid meeleavalduse Karadzici toetuseks, nimetades Haagi kohut muu hulgas ka inkvisitsiooniks. Samal ajal ütles Serbia president Boris Tadic: „Riik täidab oma seadusi – ning meeleavaldajatel oli võimalus seadusi muuta, kui neil oli parlamendis enamus, kuid neil ei olnud selleks poliitilist julgust.“

Bosnia sõda oli Euroopa veriseim konflikt alates Teisest maailmasõjast ja kõige kauem kestnud sõda, mille põhjustas Jugoslaavia jagunemine 1990. aastate alguses. Toeatud tolleaegse Jugoslaavia presidendi Slobodan Milosevici poolt, haarasid Bosnia serblased kontrolli rohkem kui poole üle riigist ning alustasid moslemite ja horvaatide vastast kampaaniat, mis tutvustas maailmale „etnilise puhastuse“ mõistet.

Karadzic eemaldati võimult 1995. aastal, kui Bosnia sõja lõpetanud Daytoni lepingud keelasid kõigil, kes olid süüdistatud sõjakuritegudes, töötada riigiametis. Kuigi ta näitas serblasi ohvritena, peetakse teda ka vastutavaks Srebrenica veresauna eest, mis oli serblaste poolt 1995. aasta juulis vallutatud ÜRO turvaala.

Srebrenicas hukkus peaaegu 8000 Bosnia islamiusulist meest ja poissi ning seda peetakse kõige hullemaks veresaunaks Euroopas pärast II maailmasõda.

Milosevic suri 2006. aastal oma kohtuprotsessi ajal Haagis, praegu vabaduses viibivatest Bosnia sõjaga seotud tegelastest on kõige tähtsamaks tagaotsitavaks nüüd Bosnia serblaste sõjaväe juhataja kindral Radko Mladic.