WTO kõnelused on noateral

Järjest enam räägivad kaasa arenevad riigid eesotsas Brasiilia, Hiina ja Indiaga. "Kui me läbi kukume, on see halb enne meie võimele kollektiivselt lahendusi otsida," hoiatas läinud nädalal ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson. Ühist lahendust vajab maailm aga kaubanduse kõrval nii kliima soojenemise ja energiajulgeoleku probleemidele kui ka toiduvajaduse rahuldamisele.

Genfis tulevad täna kokku 35 riigi kaubandusministrid, et nädala jooksul teha veel viimane katse otsustavaks läbimurdeks 2001. aastal Katari pealinnas Dohas alanud vabakaubanduskõnelustel. USA presidendivalimiste tsükkel ning Euroopa Parlamendi valimised ja Euroopa Komisjoni liikmete vahetus 2009. aastal riskivad kaubandusteema pikemaks ajaks kalevi alla lükata. Kõnelused võidakse ka hoopis pooleli jätta, sest rikkad tööstusriigid on vabakaubanduse suhtes järjest skeptilisemad.

Samas oleks kaubanduskokkulepe üks väheseid häid uudiseid praeguses finantskriisis ning aeglustuva kasvuga maadlevas maailmamajanduses, ütles Peter Mandelson.

WTO hinnangul ergutaks kokkulepe ülemaailmset kaubandust aastas vähemalt 50-100 miljardi dollariga.

Laual on leping, mille järgi USA ja Euroopa Liit vähendavad põllumeeste toetamist ning kaotavad eksporditoetused, et saada vastu vabam pääs arenevate maade tööstuskaupade ja teenuste turule. Euroopa Liit on lubanud põllumajandustariife kärpida kuni 54 protsenti ja USA vähendada põllumajandustoetusi enam kui 20 miljardilt dollarilt aastas.

Pall on praegu arenevate riikide väravas, kes tahavad kaitsta oma tärkavat tööstust lääneriikide ja Hiina konkurentsi eest. Brasiilia näiteks on autoosade impordile kehtestanud 35protsendilise tariifi.

Prantsusmaa ja Iirimaa välistasid täiendavad järeleandmised põllumajanduses. "Me oleme oma manööverdamisruumi ammendanud," ütles reedel Prantsusmaa kaubandusminister Anne-Marie Idrac. "Põllumajanduse osas on Mandelson juba liiga kaugele läinud," sekundeeris talle Iiri kolleeg John McGuinness. Just järeleandmised WTO kõnelustel oli väidetavalt üks põhjusi, miks iirlased ELi reformileppe juunis tagasi lükkasid.