Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päevalehest järjekordset kultuurilugu lugedes tundsin, et hakkan kivisildnikustuma.
Eesti kirjandust tehakse hobi korras. Et lugejad ei viriseks, harvendatakse raamatukogusid. Linnasüdameisse kerkivad kastid, paearhitektuur kohtub buldooseriga. Muuseumiaasta puhul lastakse muuseumitel pidulikult uksed sulgeda. Kultuuriministeerium kehitab õlgu: katsuge ise kuidagi hakkama saada.
Milleks on Eestil vaja kultuuriministeeriumi? Kultuur elab niigi riigi abita. Paneme siis asutuse kinni ja hoiame jälle kena kopika kokku.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.