Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltikumi põhuehitajad kohtusid Leedus
Sellel nädalavahetusel toimus teine
Baltikumi põhuehitajate kokkutulek. Üritus leidis sel korral aset Leedus,
Kaunase lähistel Zapyskises, peagi valmivas suures põhumajas.
Kohale olid tulnud ehitajad ja huvilised üle Leedu, samuti 5 Eesti esindajat, vahendas Bioneer. Ürituse käigus peeti ettekanne äsja lõppenud projekti "Põhuehituse edendamine Baltimaades kliimamuutuste mõju vähendamiseks" kohta.
Veel tutvustati kokkutulekul erinevate meetoditega saadavaid naturaalseid värve, külastati nelja erinevat põhuehitist ning tehti ka ühele neist majadest praktilise töötoa käigus poole päevaga välisseina kolmas savikrohvi kiht. Kohtumisel räägiti ka tuleviku- ja koostööplaanidest.
Anna Jarnehammar Rootsi keskkonnauuringute
instituudist IVL rääkis konverentsil Läänemeremaade energiadialoog, et
ehitussektor on üks suurim energiatarbija, kuid säästlik ehitamine muutub üha
atraktiivsemaks.
Kolmapäeval kõiki Olympic Casino mängukohti
ühendava auto-jackpot’i väljamängimisel kukkus sülle enam kui 1,3 miljonit
krooni maksev luksuslikult tuunitud Mercedes-Benz CLS 350 sportlik auto
Tallinnast pärit ehitajale.
Põud, orkaanid, tõusev temperatuur, sulavad
liustikud - maailm sumiseb ümber kliimasoojenemise. See on ka üks peamisi
investeeringute kohti peale tehnoloogia ja biotehnoloogia.
Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli
(IPCC) 27. istung võttis vastu koondaruande poliitikutele, milles öeldakse, et
kliima edasine soojenemine ning kliimamuutuste mõjud on 21. sajandil vältimatud,
kuid tuleb pingutada nende mõjude leevendamiseks.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.