Kuhu rajada enda maamaja?

Samas on siis ka hinnad kõrgemad ning ehitus kallim.

Lagedi ja Aruküla vahelise tee veeres kasvab plakateid nagu samas põllu peal seeni: "Müüa krundid", "Müüa maa", "Müüa krunt koos ärihoonega". Paistab olevat hea plakatiaasta. Omanimelise plakati taustal naeratab ka Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok.

Kolmehektarine tükk põllumaad Lagedist paari kilomeetri kaugusel on jagatud kümneks 3000-4000 m2 suuruseks krundiks.

"Looduskaitseseaduse järgi kehtivad ranna või kalda kasutamise kitsendused, kui seal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd või veekaitsevöönd," hoiatab Friedrichson.

Ober-Haus Kinnisvara atesteeritud kinnisvaraspetsialisti Ene Arro hinnangul annab ostjale kõige paremini infot detailplaneering. Sagedamini tuleb piiranguid ette veekogude ääres, tihti esineb ka kivikalmete ja ohvrikividega seotud muinsuskaitsealaseid piiranguid. "Alati tuleks uurida kõikvõimalike piirangute kohta ka kohalikust omavalitsusest," kinnitab Arro.

Tallinna lähedal tuleb looduskaitsealaseid piiranguid ette peamiselt kruntidel, mis piirnevad veekoguga. Harva leidub eramukruntidel kaitsealuseid taimi. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist vanemate, varem hoonestatud olnud kruntide või endiste aianditerritooriumitega.

Krunti ostev inimene peaks kindlasti tutvuma detailplaneeringuga. Müüjalt tuleb uurida kommunikatsioonide olemasolu ning kas liitumiste eest on tasutud. Liitumisteta krundi hinnale lisanduvad kopsakad liitumistasud. Oluline on ka juurdepääsuteede olukord. Suvel krunti ostes tuleb uurida teede olukorda suurvee ajal ja talvel. Tähtis on teada, kellele teed kuuluvad. Sellest sõltub, kes teede korrashoiu eest vastutab ja tasub. Uusarendusrajoonides tasub uurida ka tänavavalgustuse valdaja kohta. Kuival ajal maksab uurida, kas krundile koguneb sadevett ja kuidas saab selle ära juhtida. Paese pinnase korral võiks küsida radooniuuringute kohta.