Suurbritannia minimaalne elustandard on 260 000& krooni aastas

„Minimaalne sissetulek“ on piisav, et katta sellised vajadused nagu toit ja soojus, kuid samuti lubada endale mõnikord kino külastust ja lihtsat einet väljas, vahendas The Guardian.

Selline summa arvutati välja erinevate sissetulekutega inimeste grupi poolt, abiks olid ka eksperdid.

Uuringugrupp otsustas, et üksi ja ilma lasteta elav isik peab nädalas kulutama 3107 krooni (158 naela), samas kui paar koos kahe lapsega peab kulutama 7277 krooni (370 naela) nädalas.

Et sellist eelarvet endale lubada peale tagasihoidliku kodu üüri maksmist, peaks üksik inimene teenima aastas 263 553 krooni, kahe lapsega paar aga täpselt kaks korda rohkem ehk 527 107 krooni (26 800 naela), mis teeb siis vajalikuks kuupalgaks ühele inimesele 21 962 krooni ehk 1116,6 naela.

Selle uuringu andmetel saavad pered, kus ei ole töötavat täiskasvanut, umbes kaks kolmandikku sellest miinimumist riigipoolse toetusena.Üksikud mittetöötavad inimesed said vähem kui poole sellest miinimumist riigilt.

Riigipoolne baaspension tagab pensionile läinud paarile umbes kolm neljandiku miinimumsissetulekust, aga katsetatud pensionifond tõstab nende sissetulekud napilt üle miinimumi, selgus uuringust.

Uuring leidis, et peaaegu kõik, keda sai klassifitseerida kui vaesuses elavaid, olid liiga madala sissetulekuga, et maksta „piisava“ elustandardi eest.

Küsitletud nõustusid, et miinimumelustandard peaks andma rohkem kui lihtsalt ellujäämine.

Joseph Roundtree Fondi juht Julia Unwin ütles: „See uuringu eesmärgiks oli julgustada debatti ja panna alus avaliku konsensuse rajamisele sissetuleku üle, mille piirist allpool ei peaks keegi elama. Loomulikult on igaühel oma arvamus selle kohta, millised asjad peaksid olema hädavajalikud pere eelarves. Aga see on siiani parim katse anda tavalisele inimesele võimalus diskuteerida ja kokku leppida, mida kõik majapidamised peaksid olema võimelised lubama. "

Uuringu kaasautor Yorki Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Jonathan Bradshaw ütles: „Kuni praeguseni on vaesuse hinnangud põhinenud suuremalt osalt kaudsetel meetoditel suhtelise sissetuleku kohta, mis on kasulikud trendide jälgimisel, aga jätavad vastamata küsimusele, kui palju sissetulekut on piisav. Tuginedes nendele avalikele hinnangutele, leidis peaaegu igaüks, et allapoole ametlikku vaesuspiiri elavatel jääb sissetulekut väheks võrreldes sellega, mida inimesed peavad piisavaks oma kaaskodanike jaoks – mõnikord isegi üsna palju“