- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,76%66 633,73
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,76%66 633,73
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti ei usu IMFi ennustatud musta stsenaariumi
Kuigi Läti majandus on möödunud aasta
ülikiirest 10protsendisest kasvust jõudnud 3,3protsendiseni, ei usu lätlased, et
riiki võiksid ees oodata rasked ajad.
Lisaks esimese kvartali 3,3% majanduskasvule on Riias selgeid märke, et majandus liigub kiiresti allamäge. Jaekaubanduse kasvunumbrid on jõudnud nulli või isegi miinusesse. Langus 20-25% kasvust on meeletu. Ka tööstustootmine on soiku jäänud, kirjutas kauppalehti.fi.
Riigi keskpank on majanduse käekäigu suhtes siiski optimistlik, ennustades aastale 3-4% kasvu. Kõige karmima ennustusega on seni välja tulnud Capital Economics Londonis, mille hinnangul tuleb selle aasta majanduskasv juba negatiivne, -1,5 protsenti.
Ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tegi Lätile kevadel külma duši, öeldes, et raskemad aastad on alles ees. IMFi hinnangul kukub Läti majanduskasv järgmisel aastal poolele protsendile, 2010. aastal aga tuleb hakkama saada alla nulli tulemusega.
Lätis sellesse aga ei usuta. „On liiga vara rääkida majanduskriisist. Majandus kasvab endiselt,“ ütles Läti tööandjate liidu LDDK tegevjuht Elina Egle, kelle sõnul ei saa Läti midagi ette võtta maailmamajanduse parandamiseks, aga riigi sisepoliitikas on juba tehtud ja tehakse praegugi märkimisväärseid muudatusi paremuse poole.
Ka Läti ettevõtetes on palju tootlikkuse parandamise potentsiaali, millest võib saada jõudu uuele tõusule.
Läti keskpanga välissuhete juht Martins Gravitis ütleb, et hinnangu on asjatundmatu. „Prognoosid on seda süngemad, mida kaugemalt neid koostatakse,“ sõnas Gravitis, kelle hinnangul liialdab ka Financial Times Baltikumist kirjutades.
Gravitisega on sama meelt ka Läti suuruselt teise jaepanga SEB peaanalüütik Andris Vilks. „Väljastpoolt vaatajad vaatavad tagasi,“ märkis ta.
Kõik kolm spetsialisti kiidavad valitsust ja eriti peaminister Ivars Godmanist aktiivse tegutsemise eest. Nii näiteks alustasid valitsus ja pangad möödunud aastal koostööd, et vähendada laenukoormuse kasvu ja sellega on ka hakkama saadud.
Vähenenud on ka Läti tohutu jooksevkonto puudujääk. Tarbijate kulutuste piiramisega on import mõne protsendi võrra kukkunud, samal ajal on eksport püsinud 5% kasvutempos.
Defitsiit on siiski niisugusel tasemel, mis tekitab tavaliselt devalveerimiskahtlusi. Gravitise sõnul ei ole Lätis devalveerimisest kasu, kuna lätlaste laenudest 75% on antud välja eurodes. „Devalveerimine tõstaks vaid toorainete hinda ja muudaks inflatsiooni kiiremaks,“ sõnas ta.
Kuidagi aga peab Läti eksporti turgutama. Üks võimalus on eksportida enam Venemaale ja mujale Ida-Euroopasse. Samuti peaks Riia ja kogu Baltikumi asukoht ja selle kasutamine logistikakeskusena tooma suuremaid valuutatulusid.
Seotud lood
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhi
Dominique Strauss-Kahni sõnul on raske öelda, kui kaugele võib globaalne
finantskriis veel minna.
Homme avaldab Läti Statistikaamet oma
esialgse kokkuvõtte selle aasta teise kvartali SKP kasvust. Peale esimese
kvartali 3,3 % suurust kasvu ootab Danske Bank nüüd aga ainult 0,1% kasvu.
Kokkuvõtlik ennustus aastase perioodi kohta on 0,6%.
Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics ütles
täna kohtumisel Ameerika Kaubanduskoja esindajatega, et riigi majanduskasv
aeglustub sellel aastal rohkem kui varem ennustatud, sest vähenenud
krediidivõimalused viivad alla tarbimise.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele