Baltika jaemüük kasvas käesoleva
aasta teises kvartalis 13 protsenti, ulatudes 263 miljoni kroonini.
Aprilli järel oli tugevaimaks müügikuuks juuni, mil jaemüük kasvas 12 protsenti.
Baltika juhatuse esimees Meelis Milderi sõnul on teine kvartal oluliseks pöördepunktiks ettevõtte majandustsüklis, mis annab alust oodata ka head kasumlikust.
„Arvestatav müügikasv annab alust oodata ka head kasumlikkust,“ kommenteeris Milder müügitulemusi. Mehe sõnul olid eduka teise kvartali taga stabiilselt tugevad müügid Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel ning aktiivne töö poodide efektiivsuse tõstmisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tulemuse - võrreldavate poodide 8-protsendise müügikasvuga, võib rahul olla,“ lisas Milder.
Baltika juuni konsolideeritud müügitulu ulatus 92,7 miljoni kroonini, kasvades eelmise aastaga võrreldes 9%. Juunikuu jaemüük kasvas 12% ning hulgimüük 46%. Maade lõikes kasvas juunis jaemüük eelmise aastaga võrreldes kõige enam Ukrainas, Venemaa ja Poolas.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni info kohaselt ostsid
AS Baltika juhatuse liikmed Boriss Loifenfeld, Andy Paterson ja investorsuhete
juht Triin Palge juunis Baltika aktsiaid juurde.
Baltika aprilli konsolideeritud müügitulu
ulatus 96,6 miljoni kroonini kasvades eelmise aastaga võrreldes 10%. Suurem kasv
tuli Poolast ja Venemaalt.
Baltika Grupi 2008. aasta müügitulude
esialgne prognoos oli 1,3 miljardit krooni (kasv 13%). Seoses teise poolaasta
kaupluste avamiste plaani ning müügiprognooside täpsustamisega, on Grupi 2008.
aasta müügitulude uus prognoos 1,2 miljardit krooni (kasv 5%).
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.