- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,72%7 495,43
- DOW 30−0,63%52 058,31
- Nasdaq −0,98%25 006,37
- FTSE 100−0,08%10 774,53
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,72%7 495,43
- DOW 30−0,63%52 058,31
- Nasdaq −0,98%25 006,37
- FTSE 100−0,08%10 774,53
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas aatomite purustaja võib maailma alla neelata?
Peagi valmiv aatomite purustaja suur
hadronite kiirendi (LHC) on Šveitsis asevale Euroopa tuumauuringutekeskusele
(CERN) kaela toonud mitu kohtukutset, sest inimesed kardavad, et kiirendi poolt
tekitatavad mustad augud võivad maailma alla neelata. California ülikooli
füüsiku Steve Giddingsi sõnul pole sellistel hirmudel mingit alust.
LHC valmimisega seotud hirmudest võid lugeda ka Novaatori artiklist "Aatomite purustaja külvab maailmalõpuhirmu".
Kardetakse, et peagi valmiv maailma võimsaim osakeste kiirendi võib tekitada musti auke, mille käitumine on ettearvamatu. Koos CERNi teadlase Michelangelo Manganoga analüüsib Giddings ajakirja Physical Review D järgmises numbris avaldatavas artiklis selliste aukude võimalikku ohtu, kirjutas Physorg.
Kui augud üldse tekkivad, on nad olemas vaid umbes ühe „nano-nano-nanosekundi pikkuse aja jooksul,” kinnitas Giddings, lisades, et sellised lühiajalised augud ei tooks kaasa mingeid muutusi keskkonnas. Uurimuses analüüsitakse aga äärmiselt hüpoteetilist olukorda, kui mustad augud ei peaks millegipärast hajuma.
Giddings ja Mangano jõudsid oma uurimuse põhjal järeldusele, et sellised mikroskoopilised mustad augud oleksid ohutud. Giddings lisas, et tegelikult tekib taolisi musti auke looduses pidevalt, kui palju suurema energiaga kosmilised kiired põrkuvad Maa atmosfääri, Päikese või teiste objektidega, nagu näiteks valged kääbused või neutrontähed. Kui sellised kokkupõrked oleksid Maale või teistele objektidele ohtlikud, oleks nende mõju juba täheldatud.
"Meie planeedi ja sellel elavate inimeste turvalisus on alati kõige olulisem prioriteet,” ütles Giddings. „Juba enne olid olemas tugevad füüsikalised tõendid selle kohta, et väiksed mustad augud ei ole ohtlikud. Oma uurimuses püüdsime välistada ka kõige äärmuslikemate hüpoteeside põhjal tekkida võiva ohu.”
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele