Kas aatomite purustaja võib maailma alla neelata?

LHC valmimisega seotud hirmudest võid lugeda ka Novaatori artiklist "Aatomite purustaja külvab maailmalõpuhirmu".

Kardetakse, et peagi valmiv maailma võimsaim osakeste kiirendi võib tekitada musti auke, mille käitumine on ettearvamatu. Koos CERNi teadlase Michelangelo Manganoga analüüsib Giddings ajakirja Physical Review D järgmises numbris avaldatavas artiklis selliste aukude võimalikku ohtu, kirjutas Physorg.

Kui augud üldse tekkivad, on nad olemas vaid umbes ühe „nano-nano-nanosekundi pikkuse aja jooksul,” kinnitas Giddings, lisades, et sellised lühiajalised augud ei tooks kaasa mingeid muutusi keskkonnas. Uurimuses analüüsitakse aga äärmiselt hüpoteetilist olukorda, kui mustad augud ei peaks millegipärast hajuma.

Giddings ja Mangano jõudsid oma uurimuse põhjal järeldusele, et sellised mikroskoopilised mustad augud oleksid ohutud. Giddings lisas, et tegelikult tekib taolisi musti auke looduses pidevalt, kui palju suurema energiaga kosmilised kiired põrkuvad Maa atmosfääri, Päikese või teiste objektidega, nagu näiteks valged kääbused või neutrontähed. Kui sellised kokkupõrked oleksid Maale või teistele objektidele ohtlikud, oleks nende mõju juba täheldatud.

"Meie planeedi ja sellel elavate inimeste turvalisus on alati kõige olulisem prioriteet,” ütles Giddings. „Juba enne olid olemas tugevad füüsikalised tõendid selle kohta, et väiksed mustad augud ei ole ohtlikud. Oma uurimuses püüdsime välistada ka kõige äärmuslikemate hüpoteeside põhjal tekkida võiva ohu.”