Vääriti mõistetud pilved?

Et seda välja selgitada, vaatlevad teadlased tavaliselt pilvede ja temperatuuri muutusi aastast-aastasse ja üritavad selle abil kindlaks teha, kuidas inimkonna poolt toodetud kasvuhoonegaasid mõjutavad pilvi.

Pilvede ja temperatuuri loomulikke muutusi uurides on teadlased seni eeldanud, et temperatuur põhjustab pilvede muutumist ja mitte vastupidi. Kuna aga tegelikult eksisteerib ka vastupidine seos, võib selline lihtsustatud oletus viia kasvuhoonegaaside mõju ülehindamiseni.

See näiliselt lihte põhjuse ja tagajärje segiajamine on Journal of Climate's ilmuva artikli aluseks. Artikli peaautori, Alabama Ülikooli teadlase Dr. Roy W. Spenceri sõnul on see esimene samm, näitamaks, miks kliimamudelid ennustavad liiga tugevat globaalset soojenemist, kirjutas fyysika.ee Physorgi vahendusel.

Spencer ja tema kaasautor William Braswell, kasutasid lihtsat kliimamudelit ja demonstreerisid, et midagi nii kahjutut kui igapäevane pilvkatte muutumine võib tekitada ookeani temperatuuri muutusi erinevatel aastatel, mis võivad tunduda kui (aga ei ole) "pilvede positiivne tagasiside": soojenemist kiirendav protsess, mis eksisteerib kõigis suuremates kliimamudelites.

Spenceri sõnul on nende artikkel oluline samm, et anda teaduslik kuju kõhutundele, mis on paljusid meteorolooge juba aastaid vaevanud, nimelt arvab Spencer ja paljud tema kolleegid, et stabiliseerivad protsessid domineerivad destabiliseerivate üle ja seega negatiivne tagasiside positiivse üle.

Artikkel ei lükka ümber globaalse soojenemise inimtekkelisust, kuid see pakub alternatiivse võimaluse kliima interpreteerimiseks selliselt, et inimese mõju Maa kliimaprotsessidele on oluliselt nõrgem seniarvatust.

"Kuna pilvkatte muutusi võivad põhjustada paljud pikaajalised protsessid, võib osa või isegi enamik viimasel sajandil täheldatud globaalsest soojenemisest olla tingitud kliimasüsteemi loomulikust arengust," ütles Spencer.

Kuigi artikli üle vaadanud kaks kliimaeksperti möönavad, et tõstatud probleem on põhjendatud, usub Spencer, et artikkel tekitab vastuolusid, sest hakatakse väitma, et põhjuse ja tagajärje vahetamisest tingitud mõjud on väikesed.

"Midagi pole võimalik öelda, sest palju tööd ootab tegemist," ütleb Spencer.

"Seni pole kliimamuutuste uurimisel leitud viisi, kuidas eristada põhjust tagajärjest,“ ütles Spencer. „Seetõttu enamik uurijaid ei mõtle põhjuslikult ja lihtsalt vaatlevad, kuidas temperatuur ja pilvkate samaaegselt muutuvad. Meie töö on mind veennud, et on oluline eristada põhjust ja tagajärge. Kui me ei suuda neid eristada, ei pruugi me ka aru saada, mida loodus meile öelda püüab. Paraku muudab põhjuslikkuse arvestamine aga kogu probleemi uurimise palju keerulisemaks."