Kui säästupirn peab vastu 6000 tundi ja elektrienergia hind on 1 kr/kWh, maksab ühe 12vatise säästupirni kulutatud elekter tema eluea jooksul kokku 6000×0,012=72 krooni. Pirni enda eest tuleb tasuda 80 krooni, kogukulu seega 152 krooni.
Sama valgustatuse annab 60vatine tavapirn, mida selle perioodi vältel läheb vaja kuus tükki, kokku 30 krooni eest. Elekter maksab 6000×0,06=360 krooni, seega on koguarve 390 krooni.
Järelikult tasub säästupirn ennast enam kui kahekordselt ära ka juhul, kui pirni hinnavahe on 16kordne (5 krooni 80 krooni vastu).
Kui panna säästupirni sinna, kus seda kogu aeg sisse-välja lülitatakse, väheneb pirni eluiga kuni seitse korda. Sama perioodi jaoks on järelikult vaja veel kuut säästupirni, mis lähevad maksma lisaks 480 krooni - ja kulutus on mõttetu. Nii et kasutage säästupirne seal, kus tuled põlevad korraga pikalt, siis olete rahaliselt plussis.
Mis puudutab keskkonda, siis säästupirn kulutab 4-5 korda vähem energiat, järelikult aitate kaasa keskkonnakaitsele. Samas sisaldab säästupirn elavhõbedat ja kui ta läbi läheb, peate seda käitlema nagu teisi ohtlikke jäätmeid ehk viima ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kui säästupirn läheb katki, tuleb ruumi kohe veerand tundi õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid.
Katkise säästupirni tükkide eemaldamisel ei tohi kasutada tolmuimejat ega ka märga riidelappi. Need korjake kokku kuivalt, pange kahekordsesse kilekotti ning viige samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.