Tapjahaid – müüt või tegelikkus II

Pikkuim-hallhai hingele on ametlikult kirjutatud kõigest viis provotseerimata rünnakut ja üks surmajuhtum, kuid tõenäoliselt on see vaid jäämäe tipp. Hai on tuntud selle poolest, et ei jäta oma tegutsemisest jälgi. Kuulus Prantsuse okeanoloog Jacques Costeau on nimetanud teda kõige ohtlikumaks ja jultunumaks.

Pikkuim-hallhai elab süvameres ning kokkupuuted inimestega on toimunud peamiselt sõja ajal, kui sõdurid vaenlase poolt rünnatud laevalt vette sattusid. Pikkuim-hallhai on tavaliselt esimene, kes laevahuku korral sündmuskohale saabub ning tõenäoliselt on ta nahka pannud palju inimesi, keda ametlik statistika peab lihtsalt uppunuks. Kõige kuulsam juhtum on seotud Teise maailmasõja ajal uputatud laevaga Nova Scotia, mis viis endaga kaasa 800 inimest. Väga tõenäoliselt surid paljud ohvritest hailõugade vahel.

Pikkuim-hallhai on suurtest kaladest üks kõige arvukamaid ning sukeldujate seas on tal kartmatu ja väga agressiivse kiskja maine.

Atlandi makohai ja pikkuim-hallhai on küll ohtlikud, kuid statistika seisukohalt on nad siiski väiksed tegijad. Edasi aga heidame pilgu kõrgliigasse. Tiigerhai, Tömpnina-hallhai ja Mõrtsukhai on rahvusvahelise hairünnete andmebaasi andmeil kolme peale vastutavad 99 protsendi rünnete eest.

Tiigerhai (Galeocerdo cuvier)

Tiigerhai ei otsi söögiks spetsiaalselt inimesi, kuid samas ei tundu ta toidu suhtes üldse eriti valiv olevat. Kivisöetükid, värvipurgid, sigaretipakid, Senegali trummid - näited asjadest, mida tiigerhai kõhust on leitud. Kui teised haid sageli ainult maitsevad inimest, siis tiigerhai lõugade vahele sattudes ellujäämislootusi eriti ei ole. Kui ta millegi lõugade vahele saab, siis alla see ka neelatakse.

Üliteravad hambad ja tugevad lõualihased lubavad tiigerhail hammustada läbi pea kõigest. Isegi suurte kilpkonnade kilbist, rääkimata inimestest.

Tapjahaid I osa

Tapjahaid III osa