Olümpiasangar heitleb majandusraskustega

Lõppev nädal on Arigatole halb olnud - alul kadus klubilt soe vesi, sest võla tõttu keeras Eesti Gaas kütte kinni. Võlg maksuametile on 718 794 krooni ning seda ilma intressideta. Põrandafirma Floorin esitas Pärnu maakohtule pankrotiavalduse, nõudes enam kui 300 000 krooni.

Samal ajal tuleb tagasi maksta laene ehitusfirmale ja pangale.

Arigatot haldavast Haabersti Perespordikeskusest kuulub 90 protsenti ASile Eesti Talleks, mis tegeleb peamiselt kinnisvaraga ning näiteks Saksa Auto kaudu Volkswagenite sõiduautode müügiga. Eesti Talleks, mille põhijõu moodustavad ärimehed Peeter Värnik ja Andres Sarri, on veidi üle 4,5 miljonilise aktsiakapitaliga Haabersti Perespordikeskusesse investeerinud üle 120 miljoni krooni koos panga ees võetud kohustustega.

Suuresti on klubi majandusraskused põhjendatavad rohkem kui kolmandiku võrra kallimaks kujunenud ehitusega. Pertelsoni sõnul hindas ehitaja ehituse maksumust algul 70 miljonile, tegelikult kujunes Tallinnas Rannamõisa tee alguses asuva huvitava arhitektuuriga spordihoone maksumuseks 120 miljonit. Peatöövõtja Celander OÜ juhataja Roland Mäll teatab, et ei pea võimalikuks kliendisuhteid ajakirjanduse veergudel arutada.

Kohtusse pöördunud põrandafirma Floorin juhatuse esimehe Arvi Mägini sõnul on maksmata arve puhul tegemist Arigatole eelmise aasta novembris põhitööde väliselt tarnitud põrandamaterjalidega. Põhitööde eest, mis käisid peatöövõtja kaudu, tasuti õigel ajal. "Viimastel aastatel on see meie kõige tõsisem juhtum," vastab Mägin küsimusele, kas firmal tuleb sageli oma raha kohtu kaudu nõuda. "Meie krediidipoliitika on väga range." Nii, et Arigatot kui klienti hindasite üle? "Jah, täpselt! Kahjuks küll," vastab Mägin.

Veel ühe ehituse alltöövõtja, E-Betoonelemendi kommunikatsioonijuhi Margit Kimmeli sõnul olid nende arved alati õigel ajal makstud. "Me sooviks sellesse üleüldisesse materdamisse tuua positiivset nooti," sõnab Kimmel. "Meie koostöö tellijaga oli äärmiselt meeldiv ja konstruktiivne."

Eile õhtupoolikul enne järjekordset investoritega kohtumist leiab Arigato juhatuse esimees Indrek Pertelson siiski kümme minutit aega Äripäevaga kohtumiseks.

Telefoniintervjuust mees keeldub, pidades seda pealiskaudseks.

Mis saab siis, kui ei õnnestugi investoreid leida, sellele Pertelson isegi ei mõtle. Ta usub, et juba sel aastal on klubi omadega plussis.

Arigato majandusraskuste põhjuseks peab Pertelson ehitusturu kõrgperioodi jäänud majaehitust, mille hind 120 miljonit oli plaanitust umbes kolmandiku võrra kõrgem.

Peatöövõtja Celanderile tal pretensioone pole, sest ehitajale seatud ülesanne oli tunduvalt keerulisem, kui algul arvati.

Keeruliseks teeb olukorra, et suurinvestor Eesti Talleks soovib Arigato projektist välja astuda.

Selline mulje jääb vähemalt Pertelsoni jutust. "Ma ei tea, miks nad soovivad kõrvale tõmbuda, ju siis neil ei jätku raha või ei soovi nad seda leida," ütleb ta.

Haabersti Perespordikeskuses Talleksi huve esindava Kaido Kotkase sõnul pöördus hoopis Pertelson oma initsiatiivil ostupakkumisega nende poole.

Pertelson jõuab põgusa kohtumise lõpus veel öelda, et tema enda raha on Arigatos piisavalt selleks, et olla endiselt huvitatud selle projekti käimalükkamisest, kui juba saabuvadki potentsiaalsed investorid, kambake hästi päevitunud moega ingliskeelseid tegelasi, ja Pertelson kiirustab minema.

Minut hiljem väljub Arigato parkimisplatsil autost ärimees ja investor Guido Sammelselg ning suundub samuti hoonesse. Mine võta kinni, kas trenni või on tal ehk midagi pistmist salapäraste välisinvestoritega?

Spordikotti Sammelseljal igatahes kaasas ei olnud.

Kahe konkurendi, kes kumbki ei soovinud oma nime ajalehes näha, hinnangul on Arigato karideks osutunud hoone arvatust suuremaks kujunenud ehitusmaksumus ja võlgade tagasiteenimist mitte soodustav eksklusiivne kontseptsioon.

"Indrek võttis võib-olla liiga suurelt ette," arvab üks. "Kas meie ühiskond on valmis nii kõrgetasemeliseks asjaks?"

"Kulu- ja tulubaas on tasakaalust väljas," hindab teine, kelle andmetel lootis Arigato saada 4000 püsiklienti, mis oleks katnud firma rahalised vajadused. Nii palju püsikliente pole ka lähedal asuvatel aastaid tegutsevatel ja odavamaid pakette pakkuvatel spordiklubidel. Turul tulevad toime need, kes suudavad oma kulusid optimeerida ja pakkuda madalat hinda. Kõrgema hinnaklassi jaoks pole piisavalt kliente.

Kolleegide-konkurentide arvates pakub Arigato pigem nišiteenust, tegemata samas ka midagi väga erilist. Enam-vähem samu asju pakuvad konkurendid odavamalt, lihtsalt idamaise filosoofiaga vürtsitamata.

Kindlasti ei tule Tallinnas Haaberstis asuvale Pertelsoni spordiklubile kasuks ka konkurentidest kubisev lähiümbrus: Coral Club ja Arctic Sport asuvad kiviviske kaugusel, palju maad pole ka Status Clubini. Veel on üle tee jäähall ja tennisekeskus.

Indrek on nagu Inglise kuningas Richard Lõvisüda - hästi enesekindel ja julge, mis spordis on väga oluline ja mis suurte meeste puhul üsna haruldane, iseloomustas Indrek Pertelsoni Eesti Judoliidu endine president Tõnu Lume.

"Tema on selline karm võitleja. See tuleb ka ärimaastikul kasuks," ütles Lume.

Aga kas ka tema lõpmatu enesekindlus ja optimism? "Ainult juhul, kui äriplaan on realistlik," vastas Lume. "Tulevikus see tõenäoliselt on realistlik. Ajakirjandusest loetu põhjal on mul jäänud mulje, et äriplaan pingestus ehituse venimise tõttu. Ka majanduslangus mõjutab - kui on valida, kas viia raha toidupoodi või spordiklubisse, siis ikka toidupoodi."

Eesti judoga Arigatol majanduslikku sidet pole. "Side on selline, et see maja kui treeningbaas on meile oluline," rääkis Lume.

Mis edasi?

"Öeldakse, et kui ma olen pangale võlgu 50 000, siis on see minu probleem. Kui olen võlgu 50 miljonit, siis on see panga probleem," ütles Lume.

Selle maja otstarve on Lume sõnul sinna sisse projekteeritud. "Ma ei usu, et Arigato ruumides annaks muud äriplaani arendada. Seetõttu võiks investor ikka paar aastat kannatada ja oodata rahavoogude positiivsemaks muutumist," andis Lume soovituse.