Riik ajab kindlustusseltsid kogumispensioniga nurka

Rahandusministeeriumi arvutuse järgi tekib järgmisel aastal kõigest 121 inimesel võimalus sõlmida pensionide väljamakseks vabatahtlik annuiteetpensionileping. Kümne aasta jooksul suureneks Eesti Kindlustusseltside Liidu sõnul nende inimeste arv kõigest paari tuhandeni. "Andke andeks, sellise kliendimahu pealt pakkuda finantsvahendusteenust ja arvata, et seltsid selle üle õnnelikud oleksid, on kaugel sellest," avaldas liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa pahameelt.

Kindlustusseltside jaoks on teise pensionisamba turg ahtake seetõttu, et pensionilepingu sõlmimiseks peab tulevasel pensionäril olema pensionifondi kogutud vähemalt 70kordse rahvapensionimäära suurune rahahulk (praegu minimaalselt 133 920 krooni).

Kuna teise sambasse on sissemakseid jõutud teha kõigest kuus aastat, on nii kaugele jõudnud inimesi käputäis. Lisaks jäetakse praeguse eelnõu kohaselt pensionikogujatel vabatahtlikuks võimalus sõlmida pärast vanaduspensioniikka jõudmist kindlustusseltsiga pensionileping. Soovi korral võib pensionär hoida oma vara teise samba fondides kuni elu lõpuni ning see lõpuks pärijatele jätta.

Kindlustusseltsid kardavad, et meessoost pensionärid, kelle potentsiaalne eluiga on naistest tundavalt lühem, võivad seetõttu jätta seltsiga üldse lepingu sõlmimata.

Kuna potentsiaalne pensioniturg on praegu väike, on SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul jätnud teenuse pakkumisele "ei" ütlemata vaid SEB ja Hansapank. Holst ei toeta pensionisüsteemist raha muul eesmärgil väljavõtmist, kui seda on pensioni väljamaksed, sest pärimise näol raha väljavõtmine õõnestaks niigi õhukest süsteemi.

Samas tõstatas ta küsimuse, kui terved on need vabatahtlikud liitujad ehk millise oodatava elueatabeli nad neile peaksid tegema, mille alusel inimesele elu lõpuni pensioni maksta.

Hansa Elukindlustuse juhatuse esimees Mihkel Mandre nentis, et kogumispensionide seaduseelnõu ei täida teatud kohtades oma eesmärki ja on kohati liiga keerukas.