- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Endine minister seotud Kreenholmi emafirmaga
Endine rahandusminister Madis Üürike istub
juba pea 20 aastat Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri nõukogus, samas kui
Kreenholmiga seotud inimesed ei näikse asjast midagi teadvat.
"Mina pole siiani aru saanud Madis Üürikese osast erastamisprotsessis," tunnistas Kreenholmi endine juht Meelis Virkebau. "Algul oli väga loogiline, et Üürike Kreenholmis käis, eks see Vene piir oli üks kahtlane värk ja ta tundis Eesti olusid paremini kui rootslased," sõnas Virkebau, kellele Üürikese kuulumine Borås Wäfveri nõukogusse tuli üllatusena. "Seost Borås Wäfveri juhatusega ma ei teadnud," tunnistas ta.
Kreenholmile hakati kosilast otsima juba 1992. aastal, mil Üürike oli rahandusminister, ning Borås Wäfveri suuraktsionäri Mats Gabrielssoni sõnul käisid nad esimest korda Kreenholmis 1993. aasta suvel. Kreenholm erastati lõpuks 1994. aasta lõpus.
"Me tahtsime 1992.-93. aastal Poolas tootmisüksust avada, aga Madis küsis, et miks te hoopis Eestisse ei lähe," meenutas Gabrielsson. "Ta andis meile erastamisagentuuri kontaktid," lisas ta.
"Jah, see idee tuli temalt," vastas Gabrielsson küsimusele, kas idee erastada Kreenholm tuli Üürikeselt. Gabrielsson ei mäletanud, kas nad erastamisagentuurile ütlesid, et Üürike on nendega seotud, kuid ta leidis, et sellel polnud ka erilist tähtsust, kuna Narvaga oli seotud palju probleeme.
"Mitteametlikult isegi Euroopa Liit palus Rootsi valitsust, et nad meilt uuriksid, kas me saaksime investeerida Narva," ütles Gabrielsson. "Rootsi valitsus isegi peaaegu et finantseeris seda ostu. Sellega oli seotud palju poliitikat, kuid olukord oli ka hoopis teine kui praegu - kõik tahtsid Eestit aidata."
"Kui Kreenholm erastamisele läks, ma kohe ütlesin, et olen seotud Borås Wäfveriga," sõnas Üürike. "Rootsis käivad asjad teistmoodi kui Eestis ja mul ei tulnud pähegi oma seost varjata," naeris ta, kinnitades, et Rootsi investorite Eestisse jõudmisega polnud tal mingit seost ning et Kreenholmi erastamiskutset luges ta Rootsi majanduslehest Dagens Industri.
"Paremini teadis Borås Wäfveri omanikke Jaan Manitski, kes oli ise Borases elanud," ütles Üürike. "Mind informeeriti üldse hiljem, et omanikud Narvas Kreenholmi vaatamas käisid."
Gabrielssoni sõnul teadis ta enne Kreenholmist huvitumist Manitskit vaid nimepidi.
Kreenholmi erastamisest mäletas Üürike raskusi huviliste leidmisel - esitati vaid kaks pakkumist ning teine neist tuli Üürikese mäletamist mööda ühelt Kreenholmi Ameerika partnerilt.
"See tundus väga kahtlane, ta ei osanud toota," meenutas Üürike, miks Kreenholm rootslastele erastati. "Minu jaoks oli ainult tähtis, et leida Kreenholmile omanik, kes suudaks asja päästa," ütles Üürike, "aga nähtavasti see ei ole võimalik."
Üürikese side Borås Wäfveri nõukoguga tuli üllatusena ka Kreenholmi erastamisaegsele juhile Oleg Klušinile. "Sellest, et ta oli Boråse nõukogus, ei rääkinud küll keegi mitte midagi," sõnas Klušin eile. "Ma arvan, et kui ta oli Boråse nõukogus, siis kindlasti oli ta ka erastamisega seotud."
Hetkel kuum
Küsimusele, kas Borås võis seetõttu omada siseinfot, mis erastamisel kasuks tuli, vastas Klušin: "Võib-olla."
Borås Wäfveri nõukokku sattus Üürike enda sõnul seetõttu, et kuulus ühe börsil oleva Rootsi kinnisvarafirma nõukogusse ning Borås Wäfveri, kellel oli toona palju kinnisvara, otsis sobilike teadmistega inimest.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Eesti rõiva- ja tekstiililiidu juhi Meelis
Virkebau sõnul on Kreenholmil palju potentsiaali saavutada juhtiv positsioon,
sest neil on kaasaegne tehnika ja suure oskusteabega töötajad.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
“Naised tipus” sarja uus lugu
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele