Investeerimisekspert Kristjan Lepiku sõnul
kaasneb kõrgema tuluga alati ka suurem risk. Manutendi võlakirja ostmine
sõltub otseselt fondihalduri riskivalmidusest.
aripaev.ee küsis Kristjan Lepiku käest, kas Tallinna börsi venitamist Manutendi võlakirjade noteerimisega võib pidada kahtlaselt pikaks ning kas börs käitus õigesti, et Vooglaiu ettevõttele lõpuks jah ütles.
"Kõrvalt vaadates on keeruline hinnata, kas Tallinna Börs oli esialgse keeldumisega liiga konservatiivne, kuid esmase keeldumise toon oli päris tume. Ma arvan, et kokkuvõttes käitus börs võlakirju noteerides õigesti. Ostuotsuse peab ikka iga investor ise tegema ning börsil noteerimine on olulisuse mõttes sekundaarne," vastas Lepik.
Kas fondihaldurid võiks osta Manutendi võlakirju? "See sõltub juba halduri riskivalmidusest ja analüüsist, kuid ei saa üheselt öelda, et sarnased võlakirjad ei sobiks fondide portfelli. Kõrgema tulu saamiseks tuleb võtta ka kõrgemat riski. Seega on Eesti majanduskeskkonna jaoks positiivne, et fondid investeerivad kohalikule võlakirjaturule. Ajal, mil pankadest on raskem laenu saada, tuleb täiendav finantseerimisvõimalus kindlasti abiks," märkis Lepik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Märt Vooglaiu firma Manutent OÜ ei saanud
esimese hooga Tallinna börsilt võlakirjade noteerimise luba. Vooglaiu sõnul lasi
Tallinna börs lisatingimuste nõudmisega n-ö püksid täis.
Ärimees Märt Vooglaiu firma Manutent sai
börsilt eile peale pikka venimist lõpuks heakskiidu, tagantjärele tunnistab
Vooglaid, et mõistab börsi vajadust saada topeltkinnitus võlakirjade
noteerimiseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.