Säästmine annab kindlust ja suurendab majanduskasvu

Eesti majanduse rahastamisel on tähtsaim roll olnud pankadel. 2008. aasta I kvartali seisuga moodustas Eesti ettevõtetele antud laenude ja liisingute jääk ligi 150 miljardit krooni. Suurem osa sellest on Eesti säästjate raha, kuid suur hulk raha on kaasatud mujalt.

Eesti areneval majandusel on vaja palju uusi investeeringuid. Näiteks on kogu ELis kapitalimahutusi ühe elaniku kohta nominaalselt kordi enam kui Eestis. Seetõttu tuleb lisaks Eesti eraisikute ja ettevõtete säästudele kaasata vahendeid ka mujalt. Siin tehtud investeeringute ja Eesti säästude vahet iseloomustab kõrge jooksevkonto puudujääk, keskmiselt ligi 10% SKPst, mis näitabki, et meie investeeringute rahastamiseks tuleb kaasata palju välismaiseid sääste.

Eesti sissetulekute tase on ELi vanade riikidega võrreldes küllalt madal ja lähiaastate majanduskasv suhteliselt kiire, mistõttu on välissäästu märkimisväärne osakaal õigustatud. Kuid reitinguagentuurid on juba aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et jooksevkonto puudujääk on kasvanud liiga suureks. Et Eesti oleks usaldatav partner ja siia tahetaks investeerida, tuleb erasäästmist suurendada. Peame liikuma selles suunas, et Eestisse tehtavad investeeringud ja meie säästud oleksid senisest paremas tasakaalus.

Majapidamiste jaoks on säästmine oluline - säästetakse pensioniks ja tagavara loomiseks, et toime tulla ka halbadel aegadel. Finantspuhvrite loomine on oluline eluasemelaenu võtnud peredele, sest pangale tuleb laenu tagasi maksta igas olukorras. Säästud on ka toeks, kui vahetatakse töökohta või planeeritakse näiteks kodu loomist või oma ettevõtte asutamist. Elanike sissetulekud on kümne aastaga suurenenud keskmiselt kolm ja pool korda. Selle kaudu on kasvanud inimeste säästmisvõime.

Säästmist soodustav keskkond on olemas. Säästude kogumiseks ei pea piirduma ainult hoiusega. Finantsvahendajate pakutav tootevalik on lai. Alati on võimalik oma raha paigutada investeerimisfondide, sh pensionifondide kaudu. Võib soetada ka konkreetse ettevõtte aktsiaid või võlakirju. Kuid alati peab säästja arvestama, et kõrgem tootlus on seotud suurema riskiga ning lühiajaliselt võib nende säästude hetkeväärtus kõikuda. Seega tasub alati hoida kindel osa ka turvalisemates säästudes.

Loodetavasti on riigi loodud tagatised piisavad, et suurendada inimeste kindlustunnet ja huvi säästmise vastu.