Tallinn kinnitas opositsiooni vastuseisust hoolimata eelarvestrateegia

Raepress teatas, et eelarvestrateegia eesmärgiks on tugevdada veelgi Tallinna rolli Eesti arengumootorina ja aidata seeläbi riigil läbida majanduslanguse perioodi, märkis linnapea Edgar Savisaar. „See dokument kinnitab, et Tallinn hoolib oma elanikest ikka ja alati,” rõhutas Savisaar.

Koos lähivaldadega moodustab Tallinn linnapea sõnul Eesti võimsaima majandusregiooni, kus toimuvad muutused mõjutavad arengut kogu riigis. Samas toimivad nii siin kui seal ühesugused riskitegurid, sh lähiaastail olulisemana majandusarengu aeglustumine ning sellest tulenev mõju tulubaasile ja tööhõivele. Et palga ja tulumaksu prognoositust aeglasem kasv on suurim linnaeelarve mõjutaja, siis on Savisaare sõnul oluline saavutada läbimurre omavalitsusliitude eelarveläbirääkimistel vabariigi valitsusega. „Omavalitsustele on vaja tagada seadusega pandud ülesannete täitmiseks õiglane tulubaas,” nentis Savisaar.

Eelarvestrateegia rakendamine teenib eesmärki kasutada linna raha sihipärasemalt ja tõhusamalt. Strateegia on aluseks aasta-eelarve koostamisel, kulutuste kavandamisel ja kohustuste võtmisel. Aastateks 2009–2012 kavandatud kuludes ja investeeringutes on arvesse võetud lähiaastate prioriteete Tallinnas, mh Euroopa kultuuripealinn projekti elluviimist, linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamist, koolihoonete renoveerimist ja munitsipaalelamuehituse jätkamist.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Matti Tarumi ja Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna esimehe Jaak Juske sõnul ei anna eelarvestrateegia korrektset ülevaadet linna pikaajalistest kohustustest, teatasid erakonnad.

Tallinna linna poolt koolide, munitsipaalelamuehituse ja kanalisatsiooni ehitamise (ehk PPP projektide) rajamiseks erasektori partneritega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks peab linn tasuma igal järgneval aastal üle 400 miljonit krooni. 2013. aastani ulatuvad linna kohustused erasektori partneritele 9 miljardi kroonini.

„Järgmisest aastast kehtima hakkava riigi raamatupidamistoimkonna juhendi kohaselt peavad PPP projektid kajastuma omavalitsuste pikaajaliste kohustuste hulgas,“ ütlesid Holsmer, Tarum ja Juske. „Eelarvestrateegias see nii aga ei ole ja Savisaar üritab igal võimalikul viisil sellest nõudest kõrvale hoida ning riiki petta.“

Opositsioonifraktsioonide hinnangul peaks Tallinn sarnaselt valitsusele leidma võimalusi tegevuskulude kärpimiseks. Linna tegevuskulud kasvavad 2008. aasta 4,8 miljardilt kroonilt aastaks 2011 peaaegu 6 miljardi kroonini.

„Katmaks linna tegevuskulude tõusu, plaanib Tallinn ka igal järgneval aastal võtta 500 miljonit krooni laenu,“ lisasid opositsioonifraktsioonide esindajad. Eelarvstrateegia kohaselt on linna võlakoormus 2008. aasta lõpu seisuga 3,1 miljardit krooni, 2011. aastaks prognoosib strateegia võlakoormuse suuruseks 4 miljardit krooni.