Laar: maaettevõtluse võimalikkuseks on vaja reformi

Laar tõi välja kolm probleemteemat, mida ettevõtjad on temaga kohtudes ära märkinud. „Üldine regulatsiooni tase on kasvamas ülemäära suureks. Eesti riik on arenenud, riigiaparaat paisunud ning et tegevust leida, on asutud reguleerima kõike, mida võimalik reguleerida. Väikeettevõtjatele mõjub see laastavalt. Suured ettevõtjad leiavad paberitäitjad, väiksed mitte, kuna see käib üle jõu. EL on leidnud uusi põhjuseid regulatsioonideks."

„Ettevõtlusele ja selle vaimule mõjub bürokraatia laastavalt. Küsitakse, miks ma peaks hakkama ettevõtjaks. Kui me ei suuda ettevõtliku vaimuga inimesi rakendada, jääb ettevõtlus kängu,“ tunnistas Laar.

„Teine probleem, millel tähelepanu juhitakse on Eesti maksusüsteem,“ märkis ta. „Meie üksikisiku maksud on suhteliselt väikesed. Kuid, mis toimub meie tööjõu maksustamisega, see on kõrgem kui paljudel meie konkureerivatel riikidel. Ning see muudab meie tööjõu kallimaks.“ Ta lisas, et Eesti riigile on tõsine väljakutse peatada palgakasv.

Laar ütles, et meie maksusüsteemis on puudujääke, kuid see peaks ettevõtjatele jõukohane olema. „Gruusias ühendati sotsiaalmaks ja tulumaks. See on pool aastat jõus olnud ning üleminek sellele on sujuv olnud,“ lisas ta.

Poliitik jätkas, arutades, kas Eesti nii radikaalse reformi suudab läbi viia. Tema sõnul on see küsitav, kuid sellele on mõeldud. Teise näitena tõi Laar välja Läti näite, kus sotsiaalmaksule on kehtestatud ülempiir.

Kolmanda maaettevõtjate probleemina tõi Laar välja sotsiaalseadusandluse ning, et inimesed kaebavad massiivselt tööjõupuuduse üle. „Paljude ettevõtete arvates on sotsabi nii suur, et inimestel puudub huvi tööl käia. See mõjub ettevõtluse moraalile,“ rääkis ta. „Probleem võib suureneda, kuna abisid suurendatakse kaks korda. Lepingud on juba allakirjutatud,“ tunnistas Laar.

Laar loetles, et infrastruktuuri üle kaevatakse, kui teid pole, siis ei saa ettevõtteid asutada. „Mitte ainult suured põhimagistraalid pole olulised, vaid ka väiksemate teede korrashoid on oluline,“ ütles ta. „Teedeehituse kõrval ei saa unarusse jätta muud infrastruktuuri nagu ühendust saartega, kus tegelikult toimub positiivne äritegevus. Kui pole piisavat ühendust normaalsete hindadega, siis ei arene saartel ettevõtlus,“ sõnas ta ja lisas, et samuti sõltub ettevõtlus kaasajal side ja kommunikatsioon võimalustest, riiklikest investeeringustest neisse.

„Tihti on probleemiks haridus ja väljaõpe, kutseharidus ja täiendõppe organiseerimine. Kui seda ei tehta, jäävad investeeringud maakondadesse tulemata. Kui tööjõud on, aga seda ei saa välja õpetada, jäävad investeeringud tulemata,“ sõnas Laar.