- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avalik sektor alustas aastat palgatõusuga
Valitsusasutused suurendasid enne
negatiivse lisaeelarve vastuvõtmist oma personalikulutusi aasta esimese nelja
kuuga 27 protsenti.
Rahandusministeeriumi teatel on suurem osa personalikulude tõusust juba varem valitsusliidu programmiga kavandatud ning välja lubatud.
Kõige suuremad palgatõstjad olid sise-, justiits- ning haridusministeerium, kus keskmisest kiirem palgatõus kavandati pääste , politsei- ja vanglaametnikele ning riigikoolide õpetajatele ja kultuuritöötajatele. Riigikoolide õpetajate palk tõusis näiteks 22 protsenti, haridus- ja teadusministeeriumi enda palgad kerkisid kevadel keskmiselt 10 protsendi võrra.
Päästeamet vedas tõusu
Siseministeeriumi haldusalas viis palganumbrid üles peamiselt päästeamet 30protsendilise tõusuga, ministeeriumi töötajatele tuli palgalisa 11 protsendi võrra. Erakorralisi preemiaid ja lisa- või tulemustasusid siseministeeriumis ja haldusalas selle aastal ei maksta.
Kõige suurema rahasüsti said justiitsministeeriumi alluvuses olevad kohtud - 57,8 protsenti. Ministeeriumi ametnikud pidid 1protsendise palgatõusuga leppima.
Padar hoiab silma peal
Valitsusasutuste personalikulude kasvule otsa vaadanud rahandusminister Ivari Padar leidis, et avaliku sektori palgakuludel tuleb nüüd täie tõsidusega silm peal hoida ning vajadusel ka kokku hoidma hakata. "Jälgime teemat hoolikalt ning teeme sellest järeldused peagi algavatel 2009. aasta eelarveläbirääkimistel," lubas Padar.
Valitsussektori kulude külmutamine kerkis ühe võimalusena üles juba aprilli algul, kui kehv maksulaekumine kulutuste kiire ja karmi kokkutõmbamise vajaduse puust ja punaseks tegi. Peaminister Andrus Ansip soovitas toona külmutada kulutused riigieelarve negatiivse osa ulatuses kuni sügiseni ning siis uute prognooside valguses edasi tegutseda. Padari valik langes kiire negatiivse eelarve tegemisele, mis kuni veel eelmise nädala keskpaigani ministeeriumide kuluread, sealhulgas ka palgatõusu avatuks jättis.
Kulud kahanegu 8%
Eile võttis valitsus esimest korda arutusele reedel rahandusministeeriumis kokku pandud riigieelarve strateegiat, mille järgi peaks ministeeriumid juba järgmisel aastal 8 protsendi võrra väiksemate kulutustega hakkama saama. See viiks ministeeriumide ja nende allasutuste valitsemiskulud 2007. aasta tasemele. Konkreetsetest numbritest eelarvestrateegias saab Padari sõnul rääkima hakata siis, kui valitsus on selle heaks kiitnud.
Eesti Panga kommentaar
Hetkel kuum
Töötasu keskmine suurus pangas peab olema konkurentsivõimeline tööturul, kus pank töötajate pärast konkureerib. Üldjuhul tähendab see finantssektori tööturgu Tallinnas. Fontese palgauuringu andmeil oli finantssektori keskmine palgatõus Tallinnas 2007. aastal 23,5 protsenti. Selle aasta alguses toimus Eesti Pangas üldine, 13-protsendiline palgatõus. Eesti Panga juhatuse töötasud ei muutunud.
Eesti Panga juhatuse töötasude üle otsustab panga nõukogu, kes otsustas 20. mail toimunud istungil jätta juhatuse palgad muutmata.
Seotud lood
Varasemast mitu korda rohkem politseinikke,
piirivalvureid, päästeametnikke ja teisi avaliku sektori kogemusega töötajaid ei
soovi enam oma valdkonnas tööd jätkata, selgub töövahendusportaali CV-Online'i
andmebaasi statistikast.
Eestis on juhtide ja sekretäride
palgaerinevused suhteliselt suured, maailma suurima palgavahega riik aga on
Hiina.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele