Vähene huvi reaalainete vastu paneb Eesti majanduse kannatama

Mikrobiokeemia professor ja valdkondliku komisjoni esimees Juhan Sedman nentis, et realia et naturalia üliõpilaste arv ei ole vastavalt ootustele suurenenud, vaid hoopis vähenenud. «See on ohtlik tendents nii Tartu Ülikooli kui ka Eesti jaoks,» märkis ta ajalehele Univesitas Tartuensis.

Realia et naturalia valdkond ise on aga nii Sedmani kui ka Burki kinnitusel võtmevaldkonnaks kogu majanduse arengus. «Meie valdkonna kraadiga inimesed on paljudes enam arenenud riikides väga hinnatud ja läbilöögivõimelised, näiteks panganduses,» rääkis Sedman. Sellest võib järeldada, et noored peaksid reaal- ja loodusteadustele tormi jooksma. «Peaksid,» rõhutas Sedman.

«Gümnaasiumilõpetajate keskmine tase ei ole piisavalt hea, kui me tahame rääkida teadmistepõhisest majandusest,» möönis loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk ja lisas, et need vähesed helgemad pead jäävad ülikooli ega kasuta oma teadmisi näiteks firma asutamisel või koolis noorte õpetamisel.

Burk ning matemaatika-ja informaatikateaduskonna dekaan ja algebra professor Mati Kilp muudaksid matemaatika riigieksami kohustuslikuks. Kilbi sõnul ei tähendaks see otseselt tudengite meelitamist ülikooli reaal-ja loodusteadusi õppima, vaid eelkõige mõtteviisi muutmist.