Esimeses kvartalis kaubavahetuse puudujääk veerandi võrra madalam

Järgmisel kuul võib prognooside kohaselt oodata ekspordi kasvu mõõdukat kiirenemist.

Defitsiidi absoluutnäitaja oli üle kahe aasta taas ühekohaline arv ja ulatus 9,6 miljardi kroonini. Eksport kasvas I kvartalis aastases võrdluses 5% ja import kahanes 4%, teatas majandusministeerium.

Märtsis ekspordi aastane kasvutempo aeglustus ja ulatus vaid 2%-ni, samal ajal import kahanes aastaga 10%. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit krooni, mis oli 2007. aasta märtsikuu näitajast kolmandiku võrra madalam, eelmisest kuust aga kümnendiku kõrgem. Aastaga kahanes võrdselt ligikaudu 0,4 miljardi krooni võrra transpordivahendite, masinate ja seadmete ning mineraalsete kütuste negatiivne saldo. Kokku andis kaubavahetus nimetatud kaubagruppidega selle aasta märtsikuu väliskaubanduse puudujäägist 2/3.

Ekspordi madala kasvu peamiseks põhjuseks ei olnud märtsis enam ainult mineraalsete kütuste väljaveo langus (võrreldes eelmise aastaga -16%), nagu see oli eelmisel kuul. Olulisematest kaubagruppidest kahanes veel viiendiku võrra toiduainete ja jookide, 15% ulatuses tekstiili ja tekstiiltoodete ning kümnendiku võrra puidu ja puittoodete eksport. Jookide ekspordi languse taga oli kange alkoholi müügi oluline vähenemine Venemaale.

Tekstiiltoodete ja puittoodete konkurentsivõimet välisturgudel mõjutab üha rohkem nende jätkuv hinnatõus, mis tuleneb nii tööjõukulude kui ka toormehindade kiirest kasvust. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu jätkas kasvutrendil, kuid aastane kasvutempo aeglustus eelmise kuuga võrreldes märgatavalt. Ka paljude teiste kaubagruppide ekspordi kasv aeglustus või pöördus kergesse langusesse, tingituna meie peamiste kaubanduspartnerite impordinõudluse vähenemisest.

Impordi mahu kahanemise taga oli enam puidu ja puittoodete, mineraalsete kütuste ning transpordivahendite aastatagusest madalam sissevedu, vastavalt 39%, 26% ja 17% võrra. Ka masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete import oli mõnevõrra väiksem kui aasta tagasi. Jätkus ehitusmaterjalide sisseveo langustrendi kiirenemine aastases võrdluses, veebruarikuust olid aga nende impordimahud rohkem kui kümnendiku võrra suuremad. Ilmade soojenemisega on oodata ehitustegevuse mõningast aktiviseerumist.

Järgmisel kuul võib prognooside kohaselt oodata ekspordi kasvu mõõdukat kiirenemist. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis küsitletud ettevõtetest kolmandik teates eksporttellimuste suurenemisest, jaanuaris moodustas nende arv veerandi. Samas eelmise aasta aprilliga võrreldes olid ettevõtjate ootused ekspordi osas veidi tagasihoidlikumad. Kaubavahetuse bilansi puudujääk püsib aastatagusest madalamal tasemel, sest eelmise aasta aprillis oli impordimaht veel küllaltki kõrge.