- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,28%7 482,71
- DOW 30−1,09%52 348,39
- Nasdaq 0,2%25 870,65
- FTSE 100−1,66%10 489,04
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,69
- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,28%7 482,71
- DOW 30−1,09%52 348,39
- Nasdaq 0,2%25 870,65
- FTSE 100−1,66%10 489,04
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui suurt kasumit toodab naftariikidele ülikõrge naftahind?
Toornafta kallinemine 130 dollarini
barrelist võimaldab naftariikidel teenida müstilisi kasumeid. Kasum on määratav
lihtsa valemi järgi kasum = (müügihind - tootmishind) / tootmishind. Kuveidi
Pank on avalikustanud mitmete naftariikide tootmishinnad ning selle alusel saab
arvutada ka kasumiprotsendi.
Riik tootmishind dollar/barrel kasum 130 dollarit/barrelist puhul
Bahrein 40 230 %
Kuveit 17 670 %
Saudi Araabia 30 330 %
Araabia Ühendemiraadid 25 420 %
Omaan 40 230 %
Katar 30 330 %
Kanada (õliliivad) 33 290 %
Väikesed naftariigid on juba kasutanud teenitud kasumeid investeerimiseks lääneriikide finantssüsteemidesse, nii investeeris Abu Dhabi Investment Authority probleemides Citibanki, Katar aga omandas 20 protsenti London börsist. Teenitud kasumit kasutatakse ka täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks, misläbi on selge, et maailma naftavarud võivad veel tunduvalt suureneda, samas on tarbimine nii suur, et võib veel kord esile tuua naftaajastu pikemas ajalises perspektiivis.
Siiski püstitan kaks põhimõttelist küsimust aruteluks:
Hetkel kuum
1. Kuidas hakkavad naftariikide müstilised kasumid määrama maailma majanduspoliitilist olukorda?
2. Kui Eesti põlevkivi põletamine elektri tootmisel muutub süsinikdioksiidi emissioonide maksustamise, palkade kasvu ja avaneva elektrituru tõttu järjest problemaatilisemaks, siis põlevkivist vedelkütuste tootmine muutub järjest kasumlikumaks - aga seda keskkonna reostamise ja järeltulevatele põlvedele probleemide jätmise arvel. Mida teeb Eesti riik teeb selle nimel, et põlevkivist vedelkütuste tootmisel oleksid keskkonnamõjud minimiseeritud ning samal ajal põlevkiviõli tootmise kasum jääks Eestisse?
Artikkel ilmus Erik Puura keskkonnablogis.
Seotud lood
Alates 2003. aastast on nafta hind
neljakordistunud. Värske uurimus näitab, et nafta hind on tõusnud
eksponentsiaalsest kasvutempost kiiremini ning selline hinnatõus ei saa olla
jätkusuutlik.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?
Enimloetud
1
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
2
3
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele