ERGO Varahalduse juhatuse liige Ege
Metsandi teatas täna pärast seda, kui oli avaldatud uudis pensionifondide
suurtest inveesteeringutest rämpsvõlakirjadesse, et kaaluteltud ja
konservatiivne investeerimisstrateegia on aidanud ERGO-l sellistest
instrumentidest hoiduda.
"Eesti majanduse senine edulugu on soosinud julget riskivõtmist ning möödavaatamist turvalistest ja konservatiivsetest lahendustest. Üldjuhul käivad tootlus ja riskid käsikäes, mida suurem üks, seda suurem ka teine. Et pensioni kogutakse aastakümnete jooksul, tuleb igal inimesel leida enda jaoks sobiv tasakaal riskide ja tootluse vahel," märkis Metsandi.
ERGO pensionifondide investeerimistrateegia on Metsandi sõnul pigem konservatiivne ning väldib riskantsetesse ettevõtetesse investeerimist, mis võivad pakkuda kohati 2-3 korda suuremat tulusust, aga ka suuremat võimalust investeeringu kaotuseks.
"Teise samba pensionifondid ei tohiks olla suure tulu lootuses agressiivsete riskide võtjaks. Ka väiksemaid riske võttes on võimalik tootlusega konkurentsis püsida. Täna on ERGO investeerinud mõlemas pensionifondis madala krediidiriskiga võlakirjadesse. ERGO Tulevik on investeerinud Eesti ettevõtete võlakirjadesse 5,8% varadest, ERGO Rahulik 9,7% varadest. Nimekiri koosneb sellistest ettevõtetest nagu SEB Pank, Sampo Pank, Eesti Energia, Tallinna Sadam. Kõiki neid võib pidada suhteliselt kindlateks investeeringuteks. Lisaks on mõlemas fondis Hansa Private Debt võlakirjafondi osakuid. Viimane investeerib Eesti ja Baltikumi ettevõtete võlakirjadesse. Hansa Private'i võlakirjafondi osakaal on Tulevikus 1,8% ja Rahulikus 3,4% varadest," selgitas ERGO esindaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi pensionifonde seostatakse valdavalt pankadega, nähes seda toodet soodustusi võimaldava lisana panga põhiteenuste paketile, siis tegelikult on pensionifond Metsandi hinnangul täiesti eraldiseisev, pikaajaline ja väga oluline toode, mis mõjutab kõigi liitunute pensionipõlve. "Seetõttu tuleks pensionifondi valik teha sõltumatult võimalikest muudest soodustustest ja lühiajalisest kasust. Pensionikoguja peaks enne fondi valimist või muutmist ise pöörama tähelepanu eelkõige fondivalitseja usaldusväärsusele, fondi investeerimisstrateegiatele, riskidele ja kuludele," andis ta nõu.
Seotud lood
Sampo Panga juht Aivar Rehe teatas tänase
Äripäeva luubiloo peale, mis räägib kohustuslikes pensionifondides
olevatest rämpsvõlakirjadest, et alates eelmise aasta algusest otsustas Sampo
üldse mitte osaleda või vähemasti olla väga valiv võlakirjade äris.
36 miljonit krooni eestlaste II samba
pensionifondide raha on fondijuhid paigutanud Soomes tegutseva, kuid eestlaste
osalusega kiirlaenukontori Luottotalo Fenno OY võlakirjadesse, mis on
10-18protsendise intressiga riskantne investeering.
Alates 1. juulist vähendab ERGO
maakleritele makstavat vahendustasu liikluskindlustuses kaks korda, võrdsustades
selle ERGO kontorivõrgu vahendustasuga. Sellega vähendab ERGO survet
liikluskindlustustariifide tõstmisele.
Ligi 400 miljonit krooni II samba
pensioniklientide raha on fondijuhid investeerinud kohalike kinnisvara- ja
kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse, selgub Äripäeva tehtud uurimusest, mis ilmub
homses lehes.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.