Fondid olgu hoolsamad

Seoses fondide tootlusega on kõlanud üleskutseid fondidesse investeerimise asemel tegelda filateeliaga või koguni vahistada fondijuhid. Inimeste mure oma investeeringu käekäigu pärast on mõistetav.

Fondivalitsejad juhinduvad seadustest ja ka konkurentsist - see määrab, kui palju fondivalitsejad kliendi jaoks pingutavad. Seadused sätestavad investeerimiseks reeglid: kuhu ei tohi investeerida ja kui hoolas peab fondijuht investeerimisel olema. Finantsinspektsioon jälgib, et fondid ei investeeriks seaduses keelatud esemetesse ja et fondivalitsejad järgiksid reegleid.

Fondid ei või investeerida teatud esemeisse. Pensionifondide varast peab vähemalt 90% olema investeeritud börsil kaubeldavaisse või teistesse likviidsetesse väärtpabereisse, näiteks fondiosakud. See veel ei taga, et börsiemitent ei võiks pankrotistuda. Investeeringu edukus sõltub fondijuhi oskustest, teadmistest, keskkonnast, ka õnnest. Fondi peab valitsema teadmiste ja võimete kohaselt, fondijuhtide üldtunnustatud kutseoskuste tasemel osakuomanikule parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise investeerimisfondi varale. Kuigi Eestis investeerimisfondide põhjalik kohtupraktika puudub, julgen välismaiste suundumuste alusel öelda, et fondijuht vastutab vähemalt kahel juhul.

Esiteks siis, kui fondijuht on investoreid teadlikult petnud. Näiteks investeerib fondijuht venna firmasse, teades, et too kandib sealt raha välja selliselt, et fond peab investeeringu maha kandma. Teiseks siis, kui fondijuht ei ole investeeringu tegemiseks kogunud piisavalt infot või on otsustamisel tegutsenud huvide konflikti olukorras. Näiteks otsustab fondijuht investeerida kinnisvaraprojekti, analüüsimata selle rahavooge ja riske. Või kui riskantse projekti omanikud pakuvad fondijuhile investeeringu eest tasu, mis ei laeku fondi. Välistada ei saa, et fondijuhile ei anta teadlikult piisavalt teavet või suisa valetatakse investeerimisobjekti kohta.