Riigikohus: erakondade rahastamise kord on põhiseaduspärane

Olles analüüsinud olemasolevate kontrollorganite sõltumatust ja pädevust, leidis Riigikohus, et need organid on erakondadest sõltumatud ja nende pädevus kogumis võimaldab jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni.

Riigikohus analüüsis õiguskantsleri väiteid, mis puudutasid olemasolevate kontrollorganite sõltumatust ning seaduses sätestatud pädevusest tulenevat võimet kontrollida erakondade rahastamist abstraktse normikontrolli raames.

Riigikohus ei analüüsinud seda, kas igal konkreetsel juhul, kui tekib kahtlus erakonna rahastamise õiguspärasuses, on audiitorkontroll, Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, tolli- ja maksuamet ning politsei võimelised jõudma erakonna rahastamise tegelike allikateni, sest see sõltub eelkõige nimetatud organite haldussuutlikkusest mitte õigusnormidest. Õiguskantsler nende kontrollorganite tegeliku haldussuutlikkuse küsimust ei tõstatanud.

Riigikohtu üldkogu järeldas analüüsist, et audiitor ja teised kontrollorganid ei ole erakondade rahastamise seaduslikkuse kontrollimisel sõltuvad kontrollitavatest erakondadest. Samuti tuvastas üldkogu, et erakondadele esitatud nõue annetuste registri pidamiseks, majandusaruande esitamiseks ja selle avaldamiseks ning Riigikogu erikomisjoni, audiitorkontrolli, maksu- ja tolliameti ning politsei pädevus on õiguslikult piisavad, et jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni.

"Kui ka möönda, et erakondade rahastamise kontrolli regulatsioon ei ole täiuslik, ei tulene sellest veel iseenesest, et see on vastuolus põhiseadusega. Igasugune ebatäiuslikkus ei ole põhiseaduse vastane," märkis Riigikohus oma otsuses.

"Tegelikult saab erakondade rahastamises kontrollimise probleeme võrrelda probleemidega näiteks liiklusjärelvalves. Seadustega on loodud õiguslikud alused nii tõhusaks liiklusjärelevalveks kui erakondade rahastamise kontrollimiseks. Ent kui liiklusjärelvalve kas ressursipuudusel või mingil muul põhjusel igale teele ja tänavale ei ulatu ning liiklusrikkumisi ikkagi toime pannakse, ei tähenda see, et liiklusjärelvalvet reguleerivad õigusnormid oleks tingimata põhiseadusevastased. Samuti on ka olemasolevad erakondade rahastamise kontrolli võimaldavad seadused piisavad. Kontrolli tõhusus sõltub eelkõige sellest, kuidas seadusi täidetakse," selgitas Riigikohtu esimees Märt Rask.