NATO oivakeskus ootab Eesti ärimehi

Tema sõnul on siinsetel firmadel võimalik osaleda nii tarkvaralahenduste loomisel ja arendamisel kui ka keskusesse riistvara soetamisel.

Samuti võivad Eesti ettevõtted osaleda tema sõnul "kunagi helgemas majandustulevikus väga-väga turvalise ja rahvusvaheliste ürituste läbiviimiseks sobiva keskkonna kujundamisel". Ilmselt päris ahvatlev, mitmetahuline ja mahukas värk, lisas Lorents.

NATO küberkaitsekeskuse loomine Tallinna tähendab Lorentsi kinnitusel ettevõtjatele ka võimalust olla geograafiliselt ja inimestevaheliste otsekontaktide olemasolu tõttu lähemal igat laadi ad hoc-tööpakkumistele ning seeläbi ka võimalikele uutele ja huvitavatele koostööpartneritele NATO huvisfääris.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT) infoturbe ekspert Toomas Lepik ütles, et NATO küberkaitsekeskuse loomine Tallinna annab Eestile võimaluse tihedamaks koostööks. "Loodetavasti saame NATO võimekust kasutada ka tavaeluliste või kriminaalsete intsidentide ennetamisel ja lahendamisel. Ainuke risk on suurenenud tähelepanu, seda nii poliitiliselt kui ka kriminaalselt motiveerituna," sõnas ta.

NATO Kollektiivse Küberkaitse Ekstsellentsikeskuse nime kandev struktuur tekkis juriidiliselt eelmise nädala kolmapäeval Brüsselis, kui allkirjastati selle loomist käsitlevad dokumendid. Järgmine oluline faas on akrediteerimisprotsess, mis võtab aega veel umbes pool aastat. Eesti peab garanteerima küberkaitsekeskusele vajaliku infrastruktuuri toimimise ja arengu, samuti umbes poole seal töötavatest inimestest.

Küberkaitsekeskuse loomise projektimeeskonna juht ja EBSi IT õppetooli juhataja professor Peeter Lorents räägib keskuse pakutavatest võimalustest siinsetele ettevõtjatele 28. mail seminaril "Mida tähendab IT-turvalisus ettevõtte jaoks?".

Lisaks Lorentsile esinevad seminaril ka Microlinki, Cybernetica, Tartu Ülikooli, CERT Eesti, Intrali ja Hansson, Leego Partneri esindajad. Äripäeva seminar toimub hotellis Tallink Spa.