Euroopa võitlus toidu hinnatõusuga

Peamise lähiajal kasutatava vahendina muudetakse ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), et see vastaks paremini turu vajadustele.

Selleks on hulk otsuseid ka juba vastu võetud. Nii näiteks on maha müüdud Euroopas seni kokku kogutud laovarud, detsembris otsustas Euroopa Ülemkogu kaotada teravilja imporditolli ning tõsta alates 2008. aastast piimakvoote 2% võrra.

Täna tutvustas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juht Josefine Loriz-Hoffmann komisjoni ettepanekuid, kuidas liidu põllumajanduspoliitikat veelgi ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada ning kaotada viimasedki tootjatele kehtestatud piirangud.

Rute rahustas veelgi siinseid põllumehi, öeldes, et eriti praeguses olukorras, kus 6 peaga krokodill valitsusleppes muudatusi teeb, on ÜPP muudatuste plussid hästi näha. „Põllumehed näevad, et nende toetus jätkub, mis tahes toimub liikmesriigis. Nad saavad pikaajalise äriplaani paika panna. Just see ongi ÜPP eelis,“ sõnas ta.

Ühtlasi teeb Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada toetuste ümbersuunamist, kusjuures põllumajandustootjate otsetoetusi vähendatakse ja raha kantakse üle Maaelu Arengu Fondi, et paremini reageerida kliimamuutustele, tõhustada veemajandust ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust. Samuti soovitakse kaotada nõue, et põllukultuuride tootjad peavad jätma 10% maast kesa alla. See võimaldab tootmisvõimsust suurendada.

Euroopa Komisjoni tänane ettepanek läheb juuni lõpus arutusele Euroopa Ülemkogus Sloveenias. Liidu järgmine eesistujamaa Prantsusmaa aga on selle vastuvõtmisest väga huvitatud, lootes, et lõplikud allkirjad saab dokument veel enne aasta lõppu.

Euroopa Komisjoni hinnang tulevikuleToiduainete hinnad on viimase aastasaja jooksul korduvalt tõusnud ja langenud. Praegu aga on küsimus, kas langus viib hinnad varasega võrreldavale tasemele või jäävadki põllumajandustoodete hinnad kõrgemaks.

Komisjoni analüüsi hinnangul jäävad kõrged hinnad keskpikaks perioodiks pidama. Ometi ei tohiks hinnad jääda tipptasemele, sest oma osa mängib ilm, mis tavapärase saagi taastudes hindu taas langetab. Püsima aga jäävad struktuurilised muudatused, nõudlus arenevates riikides.

Mõju Euroopa LiidusEuroopa Liidus on toiduainete hinnad inflatsiooni üles viinud, 2007. aasta augusti 1,9% aastane inflatsioon on 2008. aasta märtsiks tõusnud 3,8%-le. Toidu hinnatõus on kasvanud 2,7%-lt 6,9%-le, energia hinnatõus aga -0,6%-lt 10,9%-le.

Kasvavad hinnad on mõjunud hästi Euroopa Liidu teatud sektorite põllumeestele. Teraviljakasvatajate kõrgemad müügihinnad on muutnud kallimaks loomakasvatajate sööda. Ka piimatootjad ei ole maailmas toimunud hinnatõusust täiel määral kasu saanud, kuna kvoodid piiravad nende võimalusi.

Kui palju ÜPP Euroopale maksab?ÜPP on toiminud üle 40 aasta. Kuna sellest tulevate vahenditega võtab EL üle liikmesriikide kohustused põllumajanduse toetuseks.

ÜPP maksab aastas 55 miljardit eurot (861 miljardit krooni), mis on Euroopa Liidu eelarvest 40%, kogu liidu SKPst aga 0,5%. See tähendab, et iga Euroopa Liidu kodanik kulutab nädalas põllumajandusele umbes 2 eurot (31 krooni). Summa väheneb pidevalt, langedes kiiremini kui muud Euroopa Liidu kulutused.