Euroopa otsib omale Gagarinit

Kui Eesti ettevõtjates tekitas ESA soovimatus kasutada nende tooteid ja teenuseid Galileo kosmoseprogrammi valmimisel pahameelt, siis kõik need, kel veel lähiajal oli soov kosmonaudiks saada, peaksid olema küll maruvihased.

Nimelt ei taha ESA lasta eestlasi kandideerima astronaudiks, samas kui konkursile on oodatud näiteks soomlased, sest Soome kuulub ESA 17 liikmesriigi sekka, mille kodanikud esmaspäevast enda kandidatuuri kosmoseväisajaks esitada võivad.

Lohutada saab end vast ainult sellega, et ka lätlased niipea Kuule ei pääse. "Jah, kahjuks eestlasi ei võeta. Isegi teises riigis resident olemine ei aita. Kui oled eestlasena sündinud, siis sinu kandidatuuri ei kaaluta," vastati ESA pressibüroost uurimisele, äkki ikkagi väike lootus juba on.

Kui võtta aga tõsiselt Eesti kosmosepoliitika töögrupi aseesimehe Madis Võõrase sõnu, avaneb eestlastel teoreetiliselt taoline võimalus nelja aasta pärast. Väga optimistlik Võõras siiski selles suhtes pole. "Meil on sõlmitud ESAga eelmise aasta 20. juunil koostööleping viieks aastaks, mille lõppedes tekib meil põhimõtteliselt võimalus liituda. Nii et võib rehkendada, kui palju aega on jäänud," räägib EASi palgal olev Võõras.

Konks on selles, et nelja aasta pärast saaks Eesti alles PECS-süsteemi, mille eesmärk on aidata pärast 2004. aastat ELiga liitunud riikidel saada kosmoseagentuuri täisliikmeks.

Muide, kui see juhtub, tuleb riigiisadel käia välja ka miljoni euro ehk 15,6 miljoni krooni suurune liikmemaks. Küll siis alles ettevõtjad rõõmustaksid, kuna Võõrase sõnul peaks ESA 90 protsendi eest selle summa ulatuses kasutama meie firmade teenuseid.

Uurides Võõraselt, kas ta ka mõnda inimest teab, kes sobiks kosmonaudiks, jätab mees salapärase mulje ning keeldub nimesid nimetamast. "Keegi, ma ei mäleta, kes, defineeris astronaudiks saamise eksamit sellisena, et jooksed maratoni, tehes samal ajal IQ-testi 160-le."

Autor: 1706-aripaev