Lauri Vitsut: tegeleme laibakoristusega

"Kui sa nüüd midagi majanduse kohta küsid - siis olukord on ütlemata s***," kommenteeris Vitsut hetkeolukorda.

Sügisel ütles Lauri Vitsut, et pehme maandumisega pole Eesti majandusel midagi ühist. "Piltlikult öeldes on see majandus pea ees alla kukkunud teise korruse narilt ja meil jääb üle oodata, kui suur vereloik pea juurde ilmub," rääkis Vitsut toona.

Täna ütles Vitsut: "Vot nüüd on see aeg käes. Ma kardan, et teise lisaeelarve vastuvõtmine on möödapääsmatu ja võidelda tuleb selle eest, et õpetajate palkade ja pensionäride pensionite kallale ei minda."

Vitsut lisas: "Ja see võlgade sissenõudmine ei ole ka midagi muud kui olemasoleva ressursi ümberjaotamine. Rahamass on üks jääv suurus ja meie ülesanne on raha toimetada selleni, kellel on temale õigus. Lisaväärtust annaks meie töös näiteks edukas saneerimine, kuid kedagi ei ole enam saneerida. Saneerimise näol on meil praegu tegemist laibakoristusega. Üks naljahammas soovitaski mul büroo ümber profileerida matusebürooks. Karta on, et nüüd hakkab neid haigla akendest karjade kaupa alla hüppama."

Vitsuti hinnangul ei kontrolli Eesti valitsus enam olukorda, võim on läinud pankadele. "Kaks kolmandikku elanikkonnast on omale panga abiga soetanud mõne hüti või onni, ostnud naisele kasuka ja liisinud armukesele auto. Ja järsku on kõigist nendest saanud võlgnikud, kes sõltuvad panga suvast. Pigem juhitakse meie majandust praegu pankade klaasmajadest ja seal vastuvõetud otsustest sõltub, mis saab edasi."

Majanduskaitse Büroo on juba ammu lõpetanud tegelemise eraisikute võlgadega, kuna inimestelt pole juba ammu midagi võtta. "Tüüpilisel võlgnikul on eluasemelaen ja kolm kiirlaenu kukil. Juriidiliste isikutega saame veel kuidagi hakkama. Eelistame võlgnikke, kes ei ole Eesti residendid, kuid asuvad Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis," märkis Vitsut.